kontserdielamusi kevadtalvest

Minu ette on kogunenud nelja kontserdi kavad. Esialgu mõtlesin, et mis ma neist ikka kirjutan, nüüd jälle leidsin, et kasvõi endale meenutamiseks hea kirja panna.

Foto: Pärt Uusberg

Foto: Pärt Uusberg

18. märtsil Pauluse kirikus: kammerkoor Head Ööd, Vend laulis Raul Talmari taktikepi all osi Sisaski Gloria Patrist” ja Johann Georg Albrechtsbergeri Missa D-duur. Õnneks sain kuidagi jaole, et nad laulavad üleval orelirõdul ja seadsin ennast ka rõdule kuulama. Sisask meeldis mulle rohkem, Albrechtsberger oli uinutav. Pean ka tunnistama, et ma ei saanud aru, miks selle kontserdi nimeks oli “Oremus” – ühe osa järgi Gloria Patris… Ja samas osade järjestus oli 23, 22, 7, 4, 10, 16, 12, 13, 5… Mine siis võta kinni. Oremus oli see XXIII osa, millega algas.

Ootamatult käisin 24. märtsil sõprade piletiga, kes ise minna ei saanud, kontserdile EFK 35 peadirigentide sarjas: Öölaulud Jaani kirikus. Kui ma sügisel kontserdipileteid valisin, jätsin selle kontserdi targu valimata, igaks juhuks. Ometi oli seal viibides ikka ajaloo keskel viibimise tunne. Esiteks EFK 35, siis Paul Hillier ja siis naisheliloojate öö teemat käsitlevad teosed:

  • Galina Grigorjeva. „Nox Vitae”
  • Nino Jandžgava. „17 halleluujat”
  • Lera Auerbach. Psalm 23; Psalm 130; „Hällilaul“
  • Roxanna Panufnik. „Wild Ways”

Kahjuks on kontserdist nüüd juba oma kuu aega möödas ja mälestused ei ole enam nii värsked. Aga omamoodi sügava mulje jätsid kõik. Nino Janjgava 17 halleluujat käisid nagu suuremate teoste vahele. Grigorjeva Nox Vitae‘ leidsin koju jõudes ka CD-plaadilt (küll meeskoori esituses, nagu see esmalt ka kirjutatud oli). Panufniku teos oli üldse päris omapärane, jaapani mõjudega ja üks osa kirjutatudki ühe jaapani rahvaliku pilli (shakuhachi) laiemalt tutvustamiseks. Huvitav on ka see, et heliloojaid ühendasid juured Ida-Euroopasse (Gruusia, Ukraina, Tšeljabinsk, Poola). Pärast kontserti kirjutasin oma muljetes ühes vestluses, aga neid siia enam ümber panema ei jaksa hakata.

Siis käisin 13. aprillil Pauluse kirikus (ikka vaheldumisi – Pauluse, Jaani, Pauluse, Jaani) EFK 35 peadirigentide sarjas kuulamas Schnittke Reekviemi ja Pärdi Misereret. Selle pileti ostsin küll juba millalgi sügisel valmis. (Ja ma imestan, et kirikus seekord kohanumbreid ei olnud… Tobiase Joona lähetamisel ju olid. Järelikult võimalik). Ma arvan, et enamuse jaoks oli seekord suureks üllatajaks pigem Schnittke. Pole möödunud päeva, kui ma seda teost uuesti üle pole kuulanud, viimasel ajal juba mitu korda järjest. Tallinna kontsert kanti Klassikaraadios otse üle – seda kuulasin. Siis ka sama teose esmalindistust (lugege ja kuulake ka selle teose saamislugu). Pidevalt kummitab peas. See mollist duuri minek Requiem aeternam dona eis domine, see Credo osa või see halav Tuba mirum. Iga heliteose puhul mõjub kõige paremini see, kui saad seda kontserdisaalis kuulata. Ma olin enne ka arvutist kuulanud – ei saanud üldse pihta. Aga ma soovitan sellegipoolest arvuti kaudugi järele kuulata, kui muidu ei õnnestunud. Pärdi Miserere oli ses osas tuttavam – plaatki olemas. Koori lauldud Dies Irae võttis silma märjaks, aga muidu oli pigem meditatsioon – igale sõnale maksimaalne rõhk ja järelemõtlemispaus.

Foto: Collegium Musicale

Foto: Collegium Musicale

Täna aga käisin kuulamas juba Öölaulude kontserdilt tuttavat heliloojat: Lera Auerbachi. Esmaesitus Eestis: “72 inglit“. Jaani kirikus. Tegelikult toimus üks esmaettekanne juba novembris (2016), aga selle teose tellisidki justkui neli kollektiivi: “Teose tellijate ja esmaesitajate hulgas on veel Rootsi Raadiokoor, Collegium Musicale, Vocalforum Graz (Austria) ja Cracow Singers (Poola)”. Väga kahju, et seda kontserti Klassikaraadios üle ei kanta, mistõttu jääb kuulamiselamus ühekordseks.

170423 72 inglit 04

Foto: Kristel Üksvärav

Seniks kuniks. Ma ei ole päris kindel, kas ma plaadilt tahaksin seda kuulata. Igal juhul tahaks uuesti kuulata, vaadata mustreid, näha seaduspärasid. Kavalehel viidati mitmele, aga mul ei olnud pliiatsit, millega märkmeidki teha. Nimelt lauldakse poolteist tundi järjest inglinimesid. Aga need nimed on justkui ristsõnast võetud kood. Nimed, mis miksivad erinevaid silpe. Vales järjekorras võetuna saab nt tutvustada nimesid: Vehevyah, Vevaliyah, Vasariyah, Damebiyah, Elemiyah, Hahashiyah, Hakamiyah, Imamiyah, Yabamiyah, Yehaviyah, Yelahiyah, Kavakiyah, Lehaviyah, Mebahiyah, Nemahiyah, Pahaliyah …. Või siis Ahayiah, Ahayah, Aladiyah, Ha’evayah, Ha’ayah, Ha’amiyah, Asaliyah, Hahashiyah, Habahiyah, Yabamiyah, Leviyah, Lavavyah, She’eyah. Või Aniël’, Anayuël’, Ariël’, Daniël’, Eliël’, Eyaël’, Haziël’, Hariël’, Hahaël’, Haraël’, Hayaël’, Kahetel’, Kaliel’, Lekabel’, Manadel’, Manakel’, Mehiel’, Mikaël’, Mihaël’, Mizraël’, Nanaël’, Nitaël’, Nel’kaël’, Ormaël’, Poiël’, Reyiël’, Rehaël’, Rehel’, Yeyaël’, Yeyel’, Yeyazel’, Yehaël’, Yoratel’, Vehevel’, Sitaël’. Kavalehel on kirjas:

On arvatud, et vesi lõhenes, kui Mooses ütles konkreetse nime – nime, mis leiti kodeeritult Teisest Moosese raamatust (Ms 14:19-21). See koosneb 216 tähest ja on jagatud 72 kolmetähelisse jadasse.

Need 72 kolmetähelist järgnevust tulevad ilmsiks, kui asetada kolm värssi üksteise kohale ja lugeda neid kahesuunaliselt: esimest paremalt vasakule, teist vasakult paremale ja kolmadat paremalt vasakule. Heebrea keeles koosneb iga värss 72 tähest. Nimesid loetakse aga paremalt vasakule ja vertikaalselt ülevalt alla.

(Mh on vokaalid nii või naa heebreakeelsete tekstide juurde ise välja mõeldud ja oma keeleruumile kohandatud. Mäletan ammusest ajast “inglite keelt”, mis samamoodi seda aspekti puudutas). Siin on niisiis järjest 72 ingli nimed, mis olla tuletatud Teisest Moosese raamatust (2 Ms 14_19-21) allteksti kaudu. Helilooja (kavalehelt):

“Ingellikud olendid, vaimsed juhid, kõrgemad vaimud või sõnumitoojad on levinud nähtus paljudes religioonides läbi inimajaloo. Lisaks inglitele, keda tuntakse kristluses, islamis ja judaismis, leiduvad budismis ja hinduismis veel Deva ja Apsara ning zoroastrismi üleloomulikeks olenditeks on Amesha Spenta, Fravashi, Yazata jne.

Sarnaselt minu teosele “Reekviem – ood rahule” on ka “72 ingli” eesmärk keskenduda ühisosale, mida jagavad eri kultuuride religioossed, vaimsed, esoteerilised ja mütoloogilised traditioonid.

[—]

Ülesehituselt jaguneb teos kahte ossa 36. prelüüdi juures ning kolme alalõiku 24. ja 48. prelüüdi juures, esindades seeläbi ühtekuuluvust ja jagunemist: Kaks Ühes (Duaalsus) ja Kolm Ühes (Kolmainsus). Kõnealustes kohtades nimetatakse kõik juba eelnevalt esitletud inglite nimed. Teose lõpetab vaikne järelmõtisklus – Aamen.”

170423 72 inglit 03

Foto: Kristel Üksvärav

Ei oskagi väga rohkem kirjutada. Huvitav oli see, et tegemist on siiski läbinisti kaasaegse muusikaga, aga kuulaja ei pea olema treenitud ja haritud kõrvaga, et sellele sõnumile ligi pääseda. Sellele… justkui palvele. Kui vahepeal kõik loevad neid seninimetatud inglite nimesid. Või kui lõpus tuleb Aamen. Või kui solistid hoopis üle koori laulavad. Kõige imelisem oli dirigent Endrik Üksvärava enda soolo (Hahaël’) – pööras näoga publiku poole ja laulis, siis pööras tagasi ja jätkas dirigeerimist. Bass laulis aga nii madalaid noote, et kohati oli tunne (nagu Pärt Uusberg oma proovis ütles), et “kuskil need madalad noodid peavad tegelikult ka olemas olema”. Ja stiilid vaheldusid samuti teatud rütmis, tundus, et kindla mustri järgi. Kui kvartett jälle rohkem vahele mängima hakkas näiteks. Esimene, mis mulle vist nii meeldis, et mõtlesin, et peaksin numbri ja ingli nime meelde jätma, oli vist Yezel’el (13). Siis oleks nagu olnud Kaliel’. Ei, ma ei suuda meenutada. Kui see kunagi plaadile saab, tuleb kasvõi sellepärast osta ja üle kuulata. (Esialgu saab ERR portaalist kuulata ka intervjuud Endrik Üksväravaga, kuulake. Ja minge teisipäeval, 25. aprillil 2017 kontserdile Nigulistesse). Lisaks tutvustab dirigent teost Deltas. Fotod: https://www.facebook.com/pg/choircollegium/photos/?tab=album&album_id=1310220309015968

Nüüd järelkuulatav Klassikaraadios: http://klassikaraadio.err.ee/v/kontserdisaal/loigud/1486bab8-0b4b-4520-97e9-be28d55154f4/kontserdisaalis-lera-auerbach-72-inglit

Advertisements
Rubriigid: teater-muusika-kino. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s