9. Mathura “Jääminek”

Huvitav. Võtsin ette ja lugesin enne magamaminekut läbi – lühike. Poeetiline. Väga luuleline. Kui sedasorti kirjanduse järele igatsed, siis sobib kindlasti. Samas oli tegelikult väga tore, et see polnud niisama ainult ilutsemine, vaid oli siiski sisu, areng ja lõpp. Püüan paremini sõnastada: ei olnud tegemist lihtsalt erakuga, kes vaatab loodust, vaid kogu lugu oli mingil määral siiski aegruumi paigutatud. Oli Eesti, oli ääremaa, oli ankur tänapäeva. Oli armastus ja sõprus. Seda kõike napil ca 95 leheküljel. Novell.

Igatahes üllatas ja rõõmustas. Ja nagu luulekogudegagi – ma arvan, et võiks peagi uuesti lugeda, sest see, mis paelub, on ju kokkuvõtteks siiski see luule.

Rubriigid: raamat, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s