11. Astrid Lindgren & Sara Schwardt “‘Dina brev lägger jag under madrassen.’ En brevväxling 1971-2002”

Midagi nii liigutavat ei ole ammu lugenud. Ei saa pead anda, millistele sihtrühmadele see raamat sobiks, aga pakun, et koolilapsed, kellel on raske, emad, vanaemad. Näiteks.

Ma ei tea, miks ma sellest raamatust mitte midagi ei olnud kuulnud. Endiselt imestan ma, et seda juba eesti keeles pole (pole ju ometi?). Peaks kiiremas korras tõlkima, tõesti.

Nimelt on siin tegu autentse kirjavahetusega, mis tekkis Astrid Lindgreni ja ühe toona 12-aastase lapse, Sara vahel. Astrid Lindgren oli ju tuntud selle poolest, et ta vastas kõikidele kirjadele (kuniks lõpuks lasi trükkida kaardid ja saatis vastuseks neid. […] särskilt besvärligt är det med tyskarna, jag har halva nationen i brevlådan varje morgon, sen jag fick fredspriset i Frankfurt. 1978. aasta jõulude ajal, lk. 186). Sara esimene kiri oli kirjutatud teismelisele omasel veidi kritiseerival ja targutaval viisil, millele AL vastas ja mis lapse kahe jalaga maa peale tõi. Kirjutas vabandava kirja ja mõistis, et oli veidi üle reageerinud (nimelt kirjutas, kuidas AL raamatutest tehtud filmid on nii jubedad ja Tommy ja Annika on üldse valesti valitud näitlejad ja noh, tahaks ühte filmirolli ja Astrid ehk saab aidata). Järgnebki pikk vabanduskiri 1971. aasta suvel (ka see on absoluutselt stiilipuhas teismeline) ja Astridi uus vastus 1972. aasta märtsi lõpus. Siis aga võtab kirjavahetus hoogu. Ja siis muutubki see liigutavaks…

Sara näol on tegemist omadega väga puntras oleva noore tütarlapsega, kellel on kodus probleeme, koolikaaslased kiusavad ja mõnitavad juba esimesest klassist alates (ta oli pärit Smålandist ja põristas r-i, teiseks oli tema nimi Sara Ingeborg Ljungcrantz – seda nime hakati samuti kohe mõnitama). Tulemuseks on see, et tüdruk teeb koolist poppi, tal on koolidirektori juures juba oma vastuvõtuaeg, kuna ta on probleemne laps, jääb vahele lahja õlle varastamisega poest jne jne. Muudkui põgeneb kodust, elab lausa naabrite juures, kuniks needki tüdinevad. Pannakse noorte psühholoogiahaiglasse. Ta käib pidevalt psühhiaatri vastuvõtul. Vanemad on tal õpetajad, ma saan aru, et suhteliselt ranged. Eriti isa, kes last sõprade juuresolekul alandab, pahandab, isegi kehalised karistused. Ega see kõik seal kohe välja tule, aga tilk-tilga haaval. Astridit hakkab aga noore tüdruku elukäik huvitama, ta hakkab tüdrukule kaasa elama, ta kirjutab nii ausaid ja toredaid, samas julgustavaid sõnu noorele teismelisele tüdrukule, kelle eneseusk on põrmus ja kes peab ennast (mitte ebatavaliselt) kõige andetumaks, inetumaks ja rumalamaks inimeseks. Pärast esimese õppeaasta lõppu saadetakse tüdruk suveks vanaema juurde Smålandisse – samast maakonnast on ju pärit ka AL ja paljude tema tuntud lasteraamatute tegevus toimub just sealkandis (Emil, Bullerby, nähtavasti ka Hakkaja Kaisa/Kajsa Kavvat ja Madlike/Maddicken ja Lärmisepa tänava Lotta). Sara tunnistab, et kujutab alati ette oma vanaema talu, kui Astridi raamatuid loeb. Juhtub nii, et Sara jääb ka sügiseks vanaema juurde ja hakkab seal koolis käima, läheb ülesmäge. AL palub tal mh mitte kunagi suitsetada – lubab talle 20 aasta täitudes lausa 1000 SEK anda, kui ta selle ajani ei ole mahvigi tõmmanud. Tüdruk saab reele – osaliselt tänu kolimisele vanaema juurde tallu, kus tal on sõpru ja inimesed teda ei mõnita, teisalt … see pole ometi liialdus, et tänu Astrid Lindgreni kirjavahetusele, mida nad ümbritsevate eest saladuses hoiavad. Ta ise ütleb SvD intervjuus: “Astrid var min hemlighet – och ett oerhört stöd under de där åren som var så svåra.” / “Astrid oli minu saladus – ja ennekuulmatu tugi nendel nõnda rasketel aastatel.”

Sara esimesi kirju on piinav lugeda – seda teismelisust, seda eneseusu puudumist, selle rõhutamist, justkui tahaks kelleltki vastupidist kuulda (kuidagi tuttav….). Ja kui olulised võivad sel hetkel tunduda täiesti mõistliku täiskasvanu sõnad. KUIDAS igal lapsel on seda vaja, seda, et keegi neid kuulab, toetab. KUIDAS mõjub lastega pidev õiendamine ja kehaline karistamine (näha meilgi koolis – rangete vanemate lapsed on need kõige taltsutamatumad…), see siin on autentne kirjavahetus, lugege, ärksa vaimuga väga avali südamega tüdruku areng. Armumine samasse poissi, mis parim sõbranna laagris ja see valu, kui poiss sõbranna valib. Lubadus, et see siiski ei riku sõbrannade omavahelist sõprust. AL saabsellest väga hästi aru ja kirjutab sarnasest juhtumist oma elus. Armumine õpetajasse, kes on abielus – AL ei hurjuta, kirjutab äärmiselt mõistlikult. Räägib loo oma sõbrannast, luuletaja Ylva Eggehornist (käis, muide 1993/94. aastal ka Tartus), kes armus oma (vallalisse) õpetajasse, sellest tulid suured probleemid, siis saabus ta üle Jumala valgus (Ylva Eggehorn on väga usklik inimene) ja kuidas ta vaatamata kõigele 10 aasta pärast abiellubki sama mehega. (Hiljem selgub, et 1,5 aastat pärast põhikooli lõpetamist on Sara meesõpetaja naisest lahutanud ja Saraga ühendust võtnud ja nad on koos ühe nädalavahetuse veetnud – loed ja mõtled, kuidas kogu see taust ja kodune range kord inimest ainult imelikele teedele tirivad. Nimetatud õpetaja oli ju kirjelduse järgi tunnis vaat et türann – algul. Tundus, justkui tõmbaks tüdrukut mingit moodi oma isa ranguse poole. Muide, raamatu ilmumise ajal on Sara kuskil koristaja ja ta koondatakse.).

Pole mõtet mingeid, absoluutselt mitte mingeid näiteid siit välja tuua. Kordan seda sõna veel – see raamat on lihtsalt liigutav. Selline päritolu ja kodune olukord mõjutavad Sarat sellegipoolest nii väga, et ta pärast põhikooli enam esialgu edasi õppima ei lähe, vaid tööle. Näiteks ühes pansionaadis “kandikute tassija”. Huvitaval kombel sõidab ta palju Euroopas ringi – esialgu üldse mitte hääletades. Tundus kummaline, et nii noorel inimesel see rahaliselt võimalik oli. Samas kirjutab ta ka suhteliselt ausalt, kuidas ta häälega Itaaliasse läks, aga Milaanost kaugemale ei jõudnud, kuna kaks meest vägistasid ta ära. Ta räägib sellest möödaminnes… ma ei kujuta ette, kuidas AL seda lugedes pidi reageerima… Astrid, kes alustas oma kirju “Sara mi Sara” või “du lilla gullpudra”, “finflickan min” ja “min duva”, “Sara Colomba Blanca” (vms). Lõpuks, 1979. aastal, leidis Sara õnnistuse Kristuses ja need kirjad on omamoodi… jutlustamine või ümberpööramine. (Ta ütleb ise ka, et ühe kirja pärast seal on lausa piinlik). Samas leiab ta, et Lõvisüdametes või Mio, mu Mios on samasugune sõnum mis Piibliski – lihtsalt teiste sõnadega, ehk teisele sihtrühmale.

Ja ikkagi – selline tüdruk juba otse gümnaasiumisse ega ülikooli ega ametikooli ei lähe. Kaks aastat rahvaülikooli veel käis mingil ajal… (Siis vist toimus ka usuline pööre). Ja mõistust, kirjutamisoskust, kõike on. Lihtsalt … keskkonna mõju.

Kusjuures ma miskipärast arvan, et just Sara oli mingil viisil Röövlitütar Ronja prototüübiks – just see tahe kodust ära põgeneda, probleemsed suhted isaga, aga see teadmine, et isa ikka armastab oma tütart (ja vastupidi).

Mis mul siin enam pikalt kirjutada. See raamat tuleb eesti keeles – ma ei tea, millal, aga keegi kindlasti võtab selle väljaandmise ette. Seda raamatut on väikestel õnnetutel tüdrukutel vaja ja väikeste õnnetute tüdrukute vanematel ja vanavanematel. Seda on hea lugeda ka minusugusel, kes ei kuulu ühegi ülalnimetatud nimetuse alla. See on lihtsalt liigutav raamat.

PS. Minu väljaandes (pocket) on pealkirjas tõesti samasugune koma, nagu pildil, mille ma lisasin. Originaalil ei ole. Kust selline trükiviga? Ebaloogiline.

Ma soovitan lugeda kokkuvõtteid:

  • Sydsvenskanis (autor alustab, öeldes, et on alati olnud skeptiline selle avaliku pildi osas AL-st – pühakut ei ole olemas. See raamat aga tõestavat, et peaaegu et siiski on);
  • Svenska Dagbladet;
  • Expressenis.
Advertisements
Rubriigid: raamat, sildid: , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s