26. Annie M.G. Schmidt “Miisu”

Sattusin valesse toidupoodi – toidupoodide raamatuletid on kuidagi väga toredad. Seal jõuad nagu haarata ja tihtipeale tahad just sealt raamatuid osta (raamatupoes kirjutan pealkirju üles ja laenutan siis raamatukogust). No ja seal see siis seisis – Annie M.G. Schmidti Miisu, (originaalis Minoes) mis tutvustuse järgi olla tema tähtteos! Meie ajal oli Viplala muidugi põhiline, lastele lugesin Pluk ja punane autokraana; Jip ja Janneke olid pisut enne minu lapsi ja neile nagu ei läinud väga peale (ja ma ise ei lugenud). Kui aga öeldakse ikka, et äratas maailmas tähelepanu, tuleb hankida ja loota, et äkki siis lapselastele millalgi :)?

Sihuke vahva ja kiire raamat, 160 lk, kuidagi klassikaline meie lapsepõlve kujundus ja isegi pilte vahepeal. Peategelaseks on Miisu, kes on kuskilt instituudi prügikastist mingit kahtlast värki söönud ja inimeseks muutunud. Kassi kombed aga alles. Ta satub elama noore ujeda ajakirjaniku härra Tibbe juurde, kes tänu Miisule muutub julgemaks. See on raamat eriti kassisõpradele. Ja nooremale koolieale. Selline nunnu. Nagu Viplalas või raamatus Kardemoni linna rahvas ja röövlid, on ka siin väike linnake, siin tegutseb linnanõunik, pagar, kalakioski omanik, suurtööstur ja õpetajahärra.

Lisaks on kunstnik ka vahva – Carl Hollanderi illustratsioonid meenutavad (vähemalt kaanepilt) kangesti Edgar Valteri töid.

Advertisements
Rubriigid: lasteteemad, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s