28. Nicole Krauss “Suur koda”

Selle raamatu ostsin (2015), kuna olin tema eelmisest eesti keeles ilmunud raamatust vaimustuses. Aasta oli toona 2010 – 7 aastat tagasi! (Tegelikult näen, et see romaan ilmus originaalis tol aastal). Ja nagu Mae kirjutab oma blogis, nii pidin ka mina seda mitu korda alustama. Tegelikult on juba raamatu omamine põhjuseks, miks sul on aega lugeda maa ja ilm ja siis jäävad need kuidagi ootama. Seega alustasin … ammu, vist eelmisel aastal. Kui sel suvel uuesti kätte võtsin, teadsin kohe, et pean alustama päris algusest. Alustasingi. Aga selle napi 296 lehekülje lugemiseks on mul ikka läinud paar kuud!

Romaan on sama segane kui olid Foeri ja tema enda eelmised. Tahaksin öelda, et see oli isegi segasem, kuna lõimed ei jooksnudki kuni lõpuni isiklikus plaanis kokku – kõik keerles siiski ainult nende inimeste elusaatuste ümber, kellel oli olnud kokkupuude ja mingi isiklik side SELLE KIRJUTUSLAUAGA. Ja kuigi need erinevad osad olid üksikult täiesti haaravad (laused aga kuidagi pikad ja sedakorda tundus vahel ka, et liiga keeruliselt tõlgitud), siis ärritas lausa, et need osad olid täiesti erinevatest asjadest, erinevatest aegadest ja erinevatest eludest. Kohati on tunne, et kas siis peab kõike nii keeruliseks ja kunstipäraseks ajama…

Ma ei suuda leida kultuuriajakirjanduse linke selle raamatu kohta – kas võib olla, et polegi kirjutatud??? Seevastu on mitmed blogijad sellest kirjutanud ja tundub lausa veidi mõttetu kõike uuesti kirja panna.

Tjah. Millest see raamat siis räägib? Kaotusest, minevikest, mida varjutab saladusloor. Tsiteerin teisi kirjutajaid parem:

  • Alli Kass: “Raamatu selgrooks on kirjutuslaud ning inimeste elud, keda see puudutanud on. Imelik, kuidas õnnelikult elavad vaid need, kelles see mööblitükks ebatervet uudishimu või omandiiha esile pole jõudnud kutsuda või nendest tunnetest vabaneda suudavad. Imelik, kuidas tõeliselt ilusatest asjadest jutustavad hästi vaid neid isiklikult kogenud. Imelik, kuidas tõeliselt kohutavaid luguseid ei jutusta kõige paremini kunagi need, kes need vahetult läbi on elanud, vaid nende inimeste lähedal seisnud.”

Ja teised, kes ütlevad midagi lühemalt ja tsiteerivad:

Muide – läksin kohe ka kontrollima, kas Foer ja Krauss enam koos elavad (viimati lugesin, et nad laiendasid eluruume, et lapsed saaksid kenasti kasvada). Nüüd selgub (ja sellised uudised enam ei üllata, kuna ma seda nagu otsima vist läksingi), et nad on juba mõned aastad lahus ja nüüd kohe oktoobris ilmub Elle’s lausa intervjuu Nicole Kraussiga, kes olla kirjutanud oma uue ja kõige parema romaani Forest Dark just autobiograafilisele materjalile toetudes. Minategelane olla 39-aastane naine, kes hakkab lahutama.

Foeri käekäigust.

Advertisements
Rubriigid: raamat, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s