37. Herman Bang “Tee ääres” (LR 2017/30-32)

See on pigem raamat inimestele, kellel on kas selle ajastu kirjanduse või selle maa kirjanduse vastu eriline huvi. (Olemas ka e-raamatuna.) Nii mulle tundub. Minul on tegelikult huvi mõlema vastu, aga kummaski kategoorias ei suutnud kuigi palju mulle pakkuda. Olgu muidugi algatuseks öeldud, et lugesin seda raamatut taani keeles juba 22 aastat tagasi, aga mäletasin tõesti 0 asja sealt. Ainus mälestus oli toonasest odavväljaande kaanepildist (tundub, et Max von Sydovi filmist mingi fragment fotona). Ja endiselt on hea meel, et sellist nišikirjandust (Eesti mõttes) siiski tõlgitakse (Eva Velsker) ja välja antakse (LR). Müügihitti sellest ei saa, aga ikkagi.

Tegevustik toimub ühes väikeses külas Jüütimaal. Herman Bang on ise pärit Lõuna-Jüütimaalt, sealselt Alsi saarelt. Nähtavasti on teoses väga oluline roll just raudteel – see kirjutati 1886. aastal ja raudtee, telegraaf jms olid nii uued asjad, muutes maailma nii väikeseks (selle kohta on raamatus ka eksplitsiitseid repliike). Peamiselt on keskmes justperekond Bai – noor 32-aastane naine Katinka (tegevus kestab paar-kolm aastat) ja tema vananev ja tüsenev suhteliselt lihtsakoeline mees, jaamaülem Bai. Samas on tegelaste galerii laiem, siia kuulub pastoripere (vananev abielupaar Linde ja nende abielueas tütar Agnes, kes on pastoraadi abiõpetajasse armunud, aga kuna asjad sellel rindel ei edene, lahkub kodukülast), Abelid (leskproua ja tema kaks kraaklevat tütart, ka abielueas, noorem saabki mehele) – selline kummaline kamp, vanatüdruk koerakesega, mõisaomanik Kjær ja tema juures tööle asuv Huus.

Kogu külakese omavahelist suhtlemist, argitoimetusi jms. tavapärast kirjeldades aimub kohe algusest ka Katinka ja Huusi vahele tekkiv sümpaatia. Vanuselt ja huvidelt on nad sarnased, Nende armastus on aga võimatu, mõlemad teavad seda, sellest ei saa isegi rääkida. Seega Huus lahkub, Katinka närbub, lõpuks sureb. Kes otsib raamatust 19. sajandi lõpu armastuslugu, kirglikku või salapärast, peab pettuma. See lugu on siin tõesti joonistatud pastelsete toonidega ja kõike kirjeldatakse läbi tavapäraste argiste tegevuste, kõneluste, juhtumuste. Keegi ei hakka tegelasi süvapsühholoogiliselt lahti kirjutama. Kogu mulje saad luua ise fragmentidest ja antud sõrestikust. Taani väljapaistev impressionist on Bang ikkagi.

Ja siis see pealkiri – “Tee ääres” / “Ved vejen” – on igast kandist sümboolne. Külake, mis on kuskil ääremaal, kus kõikide jaoks on suursündmus ja põhjus kogunemiseks õhtuse rongi saabumine. Võetakse vastu posti, neid kes tulevad, isegi vagunisaatja elab omamoodi kaasa külas toimuvale. Miski, mis on tee peal, miski, mis ei ole kellegi jaoks siht omaette. Koht, kust inimesed ära lähevad. No ja siis veel see, et kõik sündmused inimelus on kui lühikesed peatused: toimub, läheb mööda, järgmine peatus.

Katkend filmist (kahju, et selline…. 80ndate mood valitseb):

Rubriigid: raamat, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s