Miseraablid

Pole aega väga pikalt kirjutada. Esimene mõte muidugi, et kuna ostsin piletid juba väga ammu (millalgi kevadpoolaastal) valmis, et pisut ettepoole kohta saada, ei olnud muidugi teada, milline koosseis parasjagu mängib. Samas “Grease’i” nägin kogemata kaks korda kahes koosseisus ja ühe koosseisu puhul oli “kuulus” naispeaosatäitja parem, teisel “mitte nii kuulus” meespeaosatäitja. “Ooperifantoomil” ei olnud Hanna-Liina Võsa, vaid Maria Listra, aga ma olin sellegipoolest väga rahul. Seega suurt erinevust ei olnud. “Mamma mia” puhul ka naispeaosatäitjate puhul oli see “mitte nii tuntud” kaader, aga toona olidki mu muljed kuidagi sellised, et “rahvateater kohtus professionaalse teatriga”.

Eile tundus küll, et “tuntutest” oli Koit Toome asemel Mikk Saar ja see oli ka kõik. Ei olnud Nele-Liis Vaiksood, Kaire Vilgatsit, Marko Matveret. Viimast oleks muidugi huvi pärast ikka näha tahtnud, kuna Georg Otsaks aeti ta ikka väga heasse vormi. Meil oli aga Tamar Nugis, kelle hääl oli nii võimas, et kogu etenduse jooksul just tema Javert’i aaria tõi pisara silma (kuigi tegemist oli negatiivse tegelasega, eksole). Tamar Nugisest kõneles suvel mingis plaadivalimise saates juba Heli Jürgenson. Ja ma soovitan tõesti teda kuulata!

Foto: Maris Savik (Vanemuine)

Foto: Maris Savik (Vanemuine)

Kui need kaks suht sama teemaga laulu tal algasid ja ta veel pianos laulis (kas just pianos, aga vaiksemalt) ja tegemist oli justkui lembelaulu algusega, ei avaldanud veel erilist muljet, aga kohe pärast mõne takti möödumist hääl paisus ja oli lihtsalt puhas nauding!

Koit Toomet kuulsin “Ooperifantoomis” ja see lõi mu pahviks – kui üks mees suudab oma häälega selliseid asju teha, siis miks ta ometi üldse laulab selliseid laule nagu “Valged ööd” ja muu saast? Seega oleks tegelikult eelistanud teda kuulata. Mikk Saar on aga ka hea – tal on tugev ja võimas hääl. Samas… tundub, et kõrgemas registris on tal siiski pisut raskem. No ei tea, ma usun, et seal ei olnud erilist vahet, kummaga näha, samavõrra elamus.

Seevastu tahaksin veel välja tuua “leiud” – need, kelles mina muidugi ise midagi kuulnud ei olnud, aga kes olid head (või sümpaatsed). Esmajärjekorras kohe Mariuse osatäitja Kaarel Targo (Must Kast)! Tal oli häält, tugevust, tema osatäitmine oli nauding! Ma loodan, et sellest mehest saame ka tulevikus rohkem kuulda, kuigi ei kujuta ette, kus täpselt. Laske tal kindlasti laulda.

Foto: Maris Savik (Vanemuine)

Foto: Maris Savik (Vanemuine)

Siis vist kogu publiku lemmik, väike Gavroche ehk Hannes Hanimägi. Vahva poiss, hästi laulis ka, ei mänginud üle (ega ala).

Ja mingil põhjusel meeldis mulle Eponine’i osatäitja Kärt Anton, kuigi tema hääl ei olnud ju kuigi võimas ega vali. Mingi loomulikkus oli seal, muidugi ka see, et ei pidanud väga kõrgelt ehk laulma (no võrreldes Cosette’iga).

Ja siis need barrikaadidele tõusvad tudengid olid head. Nüüd ma kahjuks ei saa aru, mis nende nimed olid ja kes olid osatäitjad – nt. Enjolras’ osatäitjaks on eilsel lislehel määrgitud Rasmus Kull (kuigi pildilt tundub, et oli pigem Imre Õunapuu Rakvere Teatrist). Ja põhimõtteliselt mitte nii keskne osa oli sellel poisil neist, kes oli Gavroche’i suur sõber ja sureva Gavroche’i juurde jooksis – tema laul ja osatäitmine mulle ka meeldisid, aga kahjuks ei suuda tuvastada.

Etendusest üldiselt? Muusika on ju suhteliselt ilus. Lugesin ise just palju ingliskeelset teksti ülevalt – see sobis ju kenasti silpidesse. Tegi arusaadavamaks ja kuidagi lähendas paremini asjale. (Tõlge ei olnud sugugi kehv – Kirke Kangro, Villu Kangur, Tõnu Oja, Leelo Tungal). Samas ei olnud ikkagi dünaamika paljude tähtsate laulude puhul paigas… ma ei teagi. Mõni kriiskav ülemine vali noot kriipis ikka teinekord kõrva – et kui ikka nii hästi ja loomulikult ei tule, siis peaks vist valima hoopis väiksema forte. Ma ei tea. Lõpukoorgi kasvõi – enne seda viimast tähtsat nooti muist rahvast kohe tõmbas õhu sisse ja kriiskas, mis jaksas… Või need naljakad ketrajad – kas pidigi kõlama nagu mingi muttide koor? Üldiselt tundub, et selle etenduse puhul võiks ikkagi Nele-Liis Vaiksoo ja Maria Listra peale rihtida oma külastus (aga ega ma tea).

Lavakujundus ja valgustus olid huvitavad (vastavalt Karmo Mende ja Petri Tuhkanen). Just see suur ratas, mis igale poole passis. Sunnitöölaagrisse, ajarattaks, barrikaadideks.

Mul tekkis vahepeal naljakas flashback – kui barrikaadidel oli öö, kõik magasid ja vana Jean Valjean, kes oli sinnapääsemiseks pidanud endale selga hankima mundri, istus ühes kohas ja siis äkki püsti tõusis, Mariuse juurde kõndis ja laulma hakkas. Vanemuise “Pähklipurejas” ärkasid ka kõik tinasõdurid öösel ellu 🙂 (ja seal paremal oli see suur ahi, nüüd need suured seinad, mis erinevat moodi välja nägid ja aeg-ajalt ringi liikusid). !!! Teine suht naljakas koht oli see, kui Valjean Cosette’ile järgi läheb. Eks see ole sedasi stsenaariumisse kirjutatud – tuleb, näeb tüdrukut vett kandmas ja ostab ta kõrtsmikelt välja. Nägi välja aga täpselt nii, et tüdruk kõnnib, ehmub, täiskasvanud mees annab talle taskuräti ja ostab ta välja ja kinnitab, et nad on nüüd kogu elu koos. Nagu mingi pedofiiliga kaasaminemise klassika.

Kavalehel ja uudises ütleb lavastaja Harjanne, et see teema on tänapäeval ka väga aktuaalne, lugu räägib empaatiast, kaastundest, vaadake, kuidas tudengid oma elu ohverdades barrikaadidele tõusid, et vaeseid kaitsta vms. “Võrrelgem tänapäeva pagulaskriisiga”. Tjah, ei veennud. Selles suhtes ei ole maailmas ju kunagi midagi uut, kõike võib alati tänapäeva tuua, kõik on alati aktuaalne, mis on inimlik. Pagulaskriisiga ei oskaks ma Miseraableid küll mitte kuidagi seostada – eriti sellise barrikaadidele minemise ja mõttetu suremisega.

  • Postimees on filmi ka oma artiklile juurde lisanud (proovidest).
  • Mingid fragmendid on ka ERRi uudises.
  • 22. novembril küsitakse Ringvaate intervjuus Koit Toomega, et “noh, esimene lavaproov orkestriga tehtud”… Proovietendus oli 24. novembril, esietendus 25. novembril. ???? Äkki sellepärast tunduski toores ja peaks soovitama minna millalgi hiljem? Sildos ütleb ka, et natuke läheb aega, siis saab juba musitseerima hakata – pidas silmas neid kahte päeva või siiski pikemat ajalist perspektiivi? Ja Matvere kinnitab, et oi, kuidas tahaks teisiti teha, aga tuleb teha, nagu lavastaja ütleb ja ennast selle järgi ree peale seada. (Äkki oli see lavastaja liiga noor selle tüki jaoks? Vanemuisel on väljamaalasi ja glamuuri vaja, aga mõni vanem eestlane oleks ehk midagi sügavamat välja suutnud tuua?)
  • Nüüd hiljem, 7. detsembril, avaldas Postimees Heili Sibritsa arvamusloo… Tema arvamuslood on mulle muidu ikka meeldinud, aga seekord on küll tunne, et ta on lihtsalt erinevad arvajad internetist läbi uurinud ja siis midagi kiiruga kokku klopsinud. Päriselt. Muuhulgas tundub, et ta on minu kirjutist isegi lugenud. Mikk Saare näitlemisoskust teeb maha. Mina ajaks kahjuks kogu selle kandilisuse lavastaja süüks, kuna etendus oli väga skemaatiline ja ükski liin ei joonistunud selgelt välja. See lavastaja jutt pagulaskriisist ja muust – ma ei tea tõesti, kus te selles etenduses just SEDA näete? Lause uue lõigu alguses: “Aga kas ja millal me anname vanamemmele taskupõhjas olevad sendid, et ta saaks osta leiba – nii põhjendab ta raha küsimust.” – ma ei saa lausest ega viidetest aru. Kes põhjendab? Lavastaja? Või möödakäija? Või mis leivaraha vanamemmele??? Mis raha küsimus? Äkki rahaküsimist? Ja kui ma siis lõpuks jõuan arvustuses kohani, kus Kaire Vilgatsi dublanti nimetatakse ja hetkeks juba kõrvu liigutan, et “ahaa, see väike Gavroche’i osatäitja oli siiski mõne osatäitja poeg”, saan aru, et ta pole viitsinud isegi kavalehelt Helen Hansbergi nime välja lugeda – kirjutab Helene Hanimägi. Või on keegi kolmas tekkinud sinna etendusse? Etenduse võrdlemine Vapianoga on veel eriline tase… Ma ei tea, mis Sibritsal seda arvustust kirjutades juhtus. Aga jah, Vapiano on see koht, kus seisad ühe järjekorra, et osta söök, teise järjekorra, et osta salat ja kolmanda järjekorra, et osta jook (nt. kohv). Umbes selline hektiline see lavastus mulle tunduski.
Advertisements
Rubriigid: teater-muusika-kino, sildid: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s