42. Mart Sander “Litsid. Naiste sõda” II raamat

Lugesin nüüd teise osa ka läbi. Eks vahe jäi liiga pikk sisse. Minusuguse olematu mälu juures võisin ainult häguselt aimata, mis eelmises osas toimus.

Märgistasin selle postituse “võiks tõlkida” märgiga – ma leian, et just sedasorti kirjandust võiks tõlkida naaberriikide keeltess näiteks. Annab kuidagi huvitava nurga alt toonast ajalugu edasi, asju, millele muidu ei mõtle. Ja eks ka tänapäeval on noortel sedasi hõlpsam lugeda, tekitab huvi teiste seda aega puudutavate asjade vastu. Teises osas on muidugi ka üleval endiselt küsimus, kes need litsid siis tegelikult on, seda rauda aga pole mõtet väga tugevasti seekord tagudagi. Ega taotagi.

Koosneb üldiselt erinevatest väikestest episoodidest, aga mingit üldisemat tervikut ei teki. Nagu “Tuulepealne maa” uues kastmes. Justkui teleseriaali jaoks kirjutatudki. Samas mulle meeldib ta stiil, leitud sümbolid, võrdlused, rahulik kulgemine küünlapäevast jaanipäeva. Aasta on selles raamatus üks hirmsamaid – 1941. aasta. Venelased, venelaste hävitustöö enne taganemist, küüditamine, mobiliseerimised, hävituspataljonid, töölaagrid. Kust on võetud need juuresolevad pildid? Kohati tundub, et siiski lavastatud, teised aga oleks justkui autentsed. Tegelikult on tore, et ka täiskasvanute raamatutel on kujundus ja pildid ning et need näevad esteetilises mõttes ka nauditavad välja.

Tooksin ära esimeselt leheküljelt ühe tsitaadi. See oli sümpaatne. See annab väga hästi seda toonast õhkkonda edasi, millele tänavapäeval sinna tagasi mõeldes ei mõtlekski.

Ent kui aasta tagasi oli külma üle naljatatud ja pakast trotsitud, võeti seda nüüd vastu orjaliku alandlikkuse ja leppimisega. Iga eestlane oli selle aasta jooksul endale vähemalt korra kinnitanud, et katsumused, mõnitused ja alandused tuleb üle elada; täpselt nii, kui elatakse üle talved, mis aeg-ajalt tulevad inimesi murdma nagu jäätanud hammastega hundid. Aga talve vastu ju rusikatega ei lähe: talv tuleb lõpuni kössitada, isegi siis, kui tema külm kese on su enda südames. Selleks üleelamiseks valmistuti süngelt; koos rõõmu ja muretusega maeti endasse, sügavale sõnatu kalestumise ja külmuse alla, aina rohkem seda, mille üle varem oli uhkust tuntud ja mida inimese väärtuslikemateks omadusteks hinnatud. Maeti nii, nagu teeb koer, kes on veendunud, et kunagi tuleb ta oma peidiku manu, kaevab kondi taas välja ning leiab selle niisama värske ja mahlakana, kui see oli aastate eest. (lk. 1)

Näete stiili? Nagu kirjutamisharjutus, milles palutakse ühte lihtsat lauset erinevate täiendite-laiendite ja võrdlustega avardada. Tehniline, aga las olla. Mart Sander on ilmselgelt multitalent, kuigi on tihtipeale raske tema edevat meedianägu tema loomingust eraldada.

Pisut ehk häiris, kuidas tuntud tegelasi ajaloost siia sisse toodi, Georg Ots, Toomas Hellat ja … John Kennedy. Antagu andeks.

Televersioon ja valitud näitlejad mulle paraku ei istu – aga nagu ma aru saan, on see veel tegemisel ja projekt.

Advertisements
Rubriigid: raamat, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 Responses to 42. Mart Sander “Litsid. Naiste sõda” II raamat

  1. Koks ütles:

    Irena Baruch Wiley oma raamatus (olemas ka eesti keeles) meenutab, kuidas Kennedy tal ja abikaasal Riias ja Tallinnas külas käisid – nii et see Kennedy sissetoomine on Sanderil täitsa nutikas mõte. Iseasi, kas Kennedy laps just bordellinaiste üleskasvatatavaks sattuma pidi 🙂

  2. sehkendaja ütles:

    No tegelikult ma just mõtlesin, et ta väidetavalt ikka ju toetus dokumentidele ja tõestisündinud lugudele, aga tundus nii utoopiline. Hea teada!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s