43. Mihkel Raud “Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda”

Raamatukogust raamatuid tellides ja järjekorras olles juhtub alati nii, et kõik hakkavad korraga kätte saabuma, mitte nii, et kenasti ükshaaval ja rahulikus tempos. Seetõttu otsustasin kiiremad asjad kiiresti eest ära lugeda ja Mihkel Raua eneseabiraamat on just kiirem lugemine. Ja kuna sellest raamatust on kuulda olnud, tahtsin kursis olla ja arvamuse kujundada. Ega ma ei olnudki vist süvenenud, millest see raamat peaks rääkima. Ja kui Mihkel Raud raamatu alguses kuulutab, et tegemist on eneseabiraamatuga, siis ma muidugi arvasin, et see on pisut temalik iroonia. Aga ei olnud – eneseabiraamat oli see tõesti. Samas oli segatud kokku erinevaid asju, lähtudes ta enda elukogemusest ja elukäigust. Suhteliselt eklektiline, aga antud kontekstis las olla.

Kui see oleks olnud näiteks tõlgitud raamat … no ma ei tea … läti keelest, mille on kirjutanud kohalik avaliku elu tegelane, kellest ma mõhkugi ei tea, siis poleks sellist raamatut ilmselt lugeda mõtet. Mihkel Raua raamatu teeb lugemisväärseks just see, et ta on avaliku elu tegelane ja võib (pigem noortele) midagi õpetlikku rääkida, mida nad ise naljalt erinevatest raamatutest otsima ei lähe. Et ta on Mihkel Raud. Ja lootus siiski on, et noored teda veel teavad – ma nüüd ise pole enam täpselt telekaga kursis, aga äkki ta istub endiselt kuskil meelelahutussaate žüriis aegajalt? Või on tal see Kolmeraudne veel alles? (Kas noored seda vaatavad sel juhul, on teine asi). Singer Vingerit noored võib-olla eriti ei tea ega kaifi (samas – mis mina tean?), ja olgem ausad, bändist tead enamasti ainult lauljat, kui just fänn ei ole (ma märkasin tõsiselt tükk maad hiljem, et tema seal kitarri mängib – ainult Hardi Volmerit teadsin. Ju on teisigi kuulsusi seal – ei tea.). Seega stseen Ülenurme koolikülastuselt, kui tagareast tuleb küsimus, miks ta sinna üldse läks või midagi sinnapoole, käivitab raamatu. Mihkel Raual on noortele midagi õpetada, mida ta ise on teada saanud. (Kuigi antud olukorras käis ta ennast tõesti kõikides Tartu koolides näitamas – lapsed minevat koju ja ütlevat, et Mihkel Raud käis ja oli sihuke normaalne tüüp ja siis vanemad ehk valivad, oli arvanud kampaania juht. Tegelikult oli ju saalis päris arvestatav hulk Tartu õpetajaid ja isegi minu ema tuli koju ja rääkis, et enne polnud väga midagi arvanud, aga “täitsa tarka ja mõistlikku juttu rääkis”. Kuigi ta ei valinud teda).

Novot, raamat lähebki käima, tuues välja igasuguseid mentaalseid harjutusi ja muid nippe, kuidas oma eluga hakkama saada. Kuidas kriitikast (mõeldes selle all igasugu negatiivseid kommentaare ja ka negatiivset kriitikat) distantseeruda ja sellega toime tulla, mitte südamesse võtta (ja see on raske, me kõik teame). Kuidas aega planeerida. Kuidas nutisõltuvusest vabaneda. Kuidas liikumisharjumusi parandada (tema jõudis nt kõndimiseni, kuna spordiklubid on tegelikult, olgem ausad, tõesti ikka sellistele, kes on suht a. noored või b. ammu harjunud kõikide nende raskete kombinatsioonide või lihasharjutustega). Kuidas süüa normaalselt ja dieeti pidada. Kuidas leida endale sobiv töö ja mida selle juures oluliseks pidada (oi, ma olen väga nõus – suurem palk tähendab enamasti ka seda, et sul ei jää väljaspool tööd üldse millekski enam aega. Nojah, õpetajatele mõtlemine ajab selle teooria kummuli, aga muidu on see nii tihtipeale. Igal juhul eelistada paindlikku töögraafikut). Hoida mitut rauda tules – kasvõi eraettevõtjana. Nõus. Mõelda loovalt ja leida, milles sa hea oled. Kuidas ära tunda müügitehnikaid ja veenmistehnikaid – olgu, kas selleks, et neid ise kasutada, või vähemalt selleks, et mitte orki lennata (palju häid näiteid). Samast kategooriast ka – kuidas lantida. Grammatika oskamise tähtsusest (no see lihtsalt on nii! – Grammatika on turundus). Keelte oskamise eelistest ja vajalikkusest. Kuidas saada üle hirmudest. Lendamishirmust. Esinemishirmust. Kuidas suhtuda alkoholi (aga see on tema puhul ju vaat et kohustuslik teema ja kes teine saaks olla autoriteediks selles küsimuses, kui inimene, kes teab, et sul tegelikult ei ole väga palju valikuid selles osas – eriti kui sul on geneetiliselt see haigus sees).

Paar korda sain naerda ka. Esiteks kirjeldas ta kõige lõbusamaid majandusminuteid enda ja Juhan Ulfsaki vestlussaates, kuhu Hardo Pajula ilmus umbjoobes. Teiseks näiteks see, kui Mihkel Raud pärast Singer Vingeri kontserti ühe neiuga rääkima läheb. Tal olnud kombeks keegi publikust “lukustada” ja just teda vaadata ning pärast kontserti veidi juttu ajada. Kahjuks purskus seekord “tere” öeldes suust tatti tütarlapse näole. Väga palju oma elu tõsiselt piinlikke hetki on ta siin halastamatult välja toonud ning… naljaks keeranud.

Toon välja ka ühe tsitaadi raamatu sellest osast, kui autor kõneleb esinemisest, publikuga arvestamisest, ettekande või sõnumi arusaadavaks tegemisest.

Kord nädalas ilmub mõnes Eesti ajalehes midagi sellist:

Kogu too sämpladeelika-plunderfoonika-hüpnagoogika polnud ju juba toona midagi üllatavat või erakordset, aga “Since I Left You” oli ses laadis üks joovastunumaid ekskursse, mis kuulutas: see ongi see, see ongi 21. sajand, see meie reipalt retromaaniline pop-obskuursuste pallimeres hullamine – ja kui te ütlete, et see kõik on juba olnud, ei kujuta te veel ettegi, kui palju te seda kõike veel vajate ja taas- ja kaastootma hakkate. Jajah – vinüülhipsterlus, YouTube ja sharity-blogid olid siis veel tulevik.

Kui sa esined natukenegi suuremale auditooriumile kui kümmekond pop-obskuursuste pallimeres hullavat vinüülihipsterit, siis püüa oma sõnum inimkeeles esitada. (lk. 345)

Stiil – selline mihkelraualik. Arrogantne, eneseirooniline, “popp ja noortepärane”, ütleks. Nüüd ei anna ma pead, et see on nii noortepärane, kuna Raud ise on lähenemas 50-le ja ma ise ka 40+ poolelt ei oska lihtsalt enam adekvaatselt hinnata. Ise eelistan teistsugust stiili – kindlasti ka tänu oma vanusele ja loetud raamatutele ja nendega koos kasvamisele. Ja ma saan aru, kui see stiil tundub meist vanematele ja ka meiesugustele veidi forseeritud. Samas ei peagi kõikidele meeldima, vaid see raamat peaks leidma just selle lugeja, kellele see kirjutusstiil istub (või pigem – kellele see vastumeelt ei ole. Ma ei ole nõus väidetega, et kellele Mihkel Raud ei meeldi, siis seda raamatut lugedes nende arvamus muutub. Kindlasti mitte, nad saavad sealt ainult hoogu juurde). Kogu see eneseabijutt on tegelikult (jälle minuvanustele) vist laias laastus tuttav, isegi paljud näited ja uuringud, millele ta viitab. Raamatut paneb läbi lugema ikka ainult see, et ta tegelikult räägib endast läbi nende teooriate. Kuigi tõesti pigem lähtub õpetusest ja siis toob näiteid endast, mitte vastupidi. Seega ikka asjaolu, et see on Mihkel Raud. Ta on ju ühelt poolt nii uhke ja teisalt nii aus ja eneseirooniline. See teeb ju ka relvituks.

Seega – mis siin ikka öelda. Sellel raamatul on kindlasti sihtrühm ja pakun, et need võiksid eeskätt olla noored. Või inimesed, kes väga ilutsevat ja kõrgstiilis ilukirjandust lugeda ei tahagi. Võib-olla on see ka hea meelelahutus, ma ei tea, sest hetkel pole see seis, et ma ei suudaks midagi keerulisemat lugeda. Teinekord on ja siis tahaks just mingit normaalset lihtsat meelelahutust, mitte seepi. Ma usun, et see sobib ka sellisel juhul. Musta pori näkku meeldis mulle rohkem, kuna see stiil teenis veidi ka eneseiroonilist eesmärki, tähistades seda, kuidas üks teismeline nina püsti hakkab ajama. Lisaks oli seal ootamatult huvitav struktuur (v.a. see plaadiümbrisel olevate inimeste kirjeldus, mis venis  proportsionaalselt sutsu pikaks). Samas oli see…. pea 10 a tagasi. Nii et mine tea.

Vaatan, et veebis on selle raamatu kohta (just blogides) päris palju kirjutatud. Loeb, mida loed, estonian with a backpack, rohelisem rohi, Mae maailm, loetu kaja, Heleni kirjanurk, malahhiitlaegas (toob välja alkoholiteema raamatust), raamaturiiulike, Lizzy blogi, minu oma, sulepuru, kklaaarika blog, Gerli pesa (paljude väljavõtetega raamatust).

Advertisements
Rubriigid: raamat, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s