46. Janika Kronberg “Hästi valitud sõbrad. Artikleid Karl Ristikivist ja tema kirjanduslikust ümbrusest”

Ma olen sellest raamatust kirjutamiseks kõige ebasobivam tüüp, ühtlasi ka kõige rumalam. Loed ja tunned, milline auk on hariduses ja ega seda nii paugupealt täida ka. Esiteks on suhteliselt suur haigutav auk eesti kirjanduse koha pealt – kooli ajal ju kuigi palju peale suuremate klassikute väga ei jõudnud ja ülikooliajal oli juba vaja maailmakirjandust lugeda. Ristikivi pidime koolis lugema – igaüks valis ühe romaani – ja toona polnud kuigi palju avaldatud ja minu valik langes äsja avaldatud Mõrsjalinikule. Seega on äärmiselt tore, et ma olen vähemalt Ristikivilt hiljem üht-teist lugenud ja need raamatud on mulle väga meeldinud. Hingede öö, Kahekordne mäng, Imede saar, Lohe hambad … Toona mõtlesin lugedes korduvalt, et on ikkagi suhteliselt juhuslik, milline kirjanik saab maailmakuulsaks ja milline tõlgitakse kõikidesse maailma keeltesse ja pälvib auhindu. (No võtkem nt Gogoli disko … – EL kirjanduspreemia, eksole, aga kes seda siis enne lugesid, et julgesid sellise preemia anda? Ma tõesti proovisin, ausõna proovisin). Teiseks väliseesti kirjandus… Kangro ja Ristikivi tollest põlvkonnast veel on riiulis ja ehk midagi loetudki, aga teised…

See raamat on jaotatud kahte ossa – esimene koondab artikleid Ristikivist endast, teine tema sõpradest ehk teistest (välis)eesti kirjanikest (Uku Masingust siiski ka, aga tema oli justkui sisepaguluses). Just see esimene pool oli äärmiselt haarav. Kuigi samas tekkis kange tahtmine esmalt läbida mõni pikem Ristikivi loomingut tutvustav kursus, lugeda läbi kõik tema raamatud (uuesti ka need, mis juba loetud) ja siis kuulata tarka inimest temast kõnelemas. Janika Kronberg on tõesti nii hästi teemas sees, et see tekitas igal leheküljel lihtsalt vaimustust ja imetlust. Kusjuures … istusime isegi kunagi 1996. kevadel Lundis Kultureni ees kohvikus ühe laua taga, aga mina olin toona rumal (no tõesti, rumal mis rumal!) 21-ne tudengineiu, kes ei adunud isegi õieti seda, et olen pea aasta õppinud linnas, kus on tugev Eesti pagulaskirjanduse ajalugu… Mäletan ainult, et teadsin kas Uibopuu või Kangro (pakun, et esimese) maja, Mari või Aino olid viidanud. Toona kutsuski Aino mind lauda. Millisest inspireerivast kohtumisest ma noorusliku uljusega lihtsalt läbi läksin – toona võinuksin valida ükskõik millise muu teema, midagi, millest oleks ka midagi kasu ehk.

Kirjatükk kisub ikka liiga mu enda poole kaldu. Tundub, et selleks, et see hariduslik lünk täita, peaksin lihtsalt väga metoodiliselt hakkama neid autoreid järjest lugema, et midagigi aduda, aga üldiselt aiman, et ei jaksa. Seevastu Ristikivi võiks siiski veel lugeda. Janika Kronbergi raamatu puhul köitiski kohe päris alguses juba Kahekordse mängu taustast kõnelemine. Mäletan (uduselt muidugi), et raamatus jooksis mitu aega paralleelselt, oli väga huvitavalt üles ehitatud, lisaks mingi osa toimus Austrias. Nüüd loen, et olin täiesti unustanud, et detektiiv on Taanist ja see pole sugugi ebaoluline. Kasvõi romaani moto, mis olla Piet Heinilt laenatud “gruuk” (grin + suk, naer + ohe). Või “17. sajandi vaimulaadist, “mis laskis aimata, et paljud ootasid Metsalise riiki. Ja et oli neid, kes seda ootasid mitte ainult hirmuga, vaid ka naudinguga” (Ristikivi 2003:163).” (lk. 36). Sellest on pikalt lk. 35-37 – kogu peidetud taustsüsteemist. Ristikivi rääkis ju ka kaasaegsetest universaalsetest tunnetest ja nähtustest ikka mõne muu ajastu ja geograafilise punkti kontekstis, sedapalju olin ma isegi mõistnud, iseäranis Lohe hambaid lugedes.

Siis pakkus kohe huvi Ristikivi rootsikeelne krimilugu Södergök är dödergök (kummaline – sain sellest ütlusest teada alles Gardelli triloogiat lugedes), mis on Krossil tõlgitud pealkirjaks “Hurmakägu on surma nägu”. Tema rootsikeelsest loomingust võiks täitsa eraldi ülevaate kuskilt saada ja hakata vaikselt ka neid läbi lugema.

Siin raamatus on juttu ka Ristikivi loomingust ja suhtest muusikaga selles võtmes. Veel on tema päevikust. Kirjadest. Suhtest erinevate kirjanikega (Under, Masing). Teises osas on lihtsalt pigem nendest teistest kirjanikest. Mulle pakkusid kõige rohkem huvi pärast lugemist Laur Tamm, Ilmar Talve ja Valev Uibopuu. (Kui peaks tegema algust oma haridusliku lünga täitmisega).

Huvitav essee on ka lõpus, kirjutatud koos Brita Meltsiga (kelle doktoritöö koosseisu see artikkel ka kuulus ja kes on ühtlasi käesoleva raamatu toimetaja) – Arkaadia kohta (“Karl Ristikivi rändav Arkaadia”). See on kusjuures taas väga põnev ka kõige muu valguses, mida ma varasemast tean (mõtlen eeskätt teatrietendusele – taolise essee lugemine oleks aidanud seda teksti veelgi paremini lahti mõtestada). Autor küsib, millisest Arkaadiast on juttu, kui Ristikivi viitab oma tuntud luuletuses “Minagi olin Arkaadia teel …”. Kusjuures Arkaadia tähendus võib lähtuvalt tõlgendusest olla risti vastupidine! See on põnev.

Tänan veel raamatu koostajat fotode lisamise eest. Juba sellepärast, et nüüd püüan vähemalt mingi aja hoida oma peas lahus Kalju Lepikut ja Arvo Mäge. (Jah, nii rumal olengi).

Peeter Olesk kirjutab oma arvustuses Sirbis, et

Kolmas Janika Kronbergi eripära on juba vaieldav. Meelsamini ta möönab kui sedastab. Iga kirjanik, keda ta lähemalt käsitleb, on tema vaatekohalt täiuslik nagu ideaalne kuup. Juba Vilde mõistis, et muist ta joonealuseid on tühi lori ja nõuab uustrükiks uut kuju. Tõsi – idealiseeriv Kronberg on oma möönvuses vältinud arvustajalikke kiusatusi ja kirjandusliku protsessi kujutamist kas sinusoidi või Gaussi kõverana, ent ikkagi jääb teda lugedes tunne, et möönev uurija on pigem leplik kui otsustav.

Advertisements
Rubriigid: raamat, sildid: , , , , , , , , , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s