8. Jean-Philippe Blondel “Pariis 6.41”

Lugesin sellest raamatust ühest blogist ja otsustasin mingil põhjusel laenutada ja nüüd õhtul lugesin läbi. Lugema hakates oli esimene mõte, et ei jaksa sedasorti kirjandust väga lugeda ja paneks kõrvale. Siis aga lugesin ikka jutiga läbi ja polnud nii hull midagi. Lihtsalt olen tõsieluliste raamatute lainel ja hetkel ei viitsi väljamõeldud probleemidest lugeda väga.

Selles raamatus on juttu ühest naisest ja ühest mehest, kes satuvad kogemata rongis teineteise kõrvale istuma. Mees on ca 50-aastane, naine 47. Kunagi, kui nad olid 20 ja 18, oli neil neljakuune suhe, mis lõppes väga nõmedalt, sest mees oli toona eneseimetlejast ülbard. Elutee on muidugi läinud etteaimamatult – mees on kiilanev ja hallinev õllekõhuga mees, naine aga oma vanusest noorem tagasihoidliku meigiga stiilne naisterahvas, kes on alustanud oma poodideketiga. Mees on lahutatud. Naine mitte. Kogu tee mõtlevad nad sellele, mis juhtus 27 aastat tagasi – mees tohutult kahetsedes, püüdes kuidagi ületada barjääri ja vabandust paluda. Naine, püüdes vältida. Kuniks enne väljumist paar sõna vahetavad. Naine lahkub kindlal kõnnil. Kolmanda vaguni juures seisatab ja pöörab ringi. Lõpp.

Kusjuures mulle meenub, miks ma selle raamatu laenutasin. Blogipostituse pealkirja lugedes arvasin esmalt, et tegu on teise raamatuga – Ettelugeja 6:27-ses rongis. Aga kui aru sain, et sootuks mingi uus, siis mõtlesin, et eks viime siis kurssi, et teaks nende erinevused ära 🙂

Advertisements
Rubriigid: raamat, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s