Aleksei. Karenin.

Võib öelda, et sellele etendusele sattusin üsna juhuslikult. Nägin facebookis üritust ja keegi vist kiitis ka ning ostsin pileti ära. Kuigi toimumiskohaks on ERM ja mina olen jalgsikäija, aga sinna linna serva tühermaale (=B sissepääs) ei julge enam pimedas minna.*

Ma ei hakka etendusest kuigi palju kirjutama. Pigem oma subjektiivsest elamusest sellega seoses. Nimelt leidsin ma hiljaaegu, et Vanemuine pole enam mingi tegija … Näitetrupp on kuidagi väikeseks kahanenud, vanu mehi saavad mängida ainult paar inimest, noori naisi teine paar, umbes sedasi. Ainult mujalt sisseostmisega tekib midagi. Seega tuleb etenduste valikul lähtuda sellest, kes on näitlejateks valitud, koht või teatri vorm ei ole sõnalavastuste puhul küll enam olulised. Muidugi on tore vaadata uhket pöördlava, aga uhkest ümbrusest paraku ei sõltu sisu. (Ballettide ja ooperitega on muidugi teine lugu, neid peale Tallinna õieti mujal ei näegi. Ja muusikalid tuleb harjumuse pärast ära vaadata, kuigi ka nende tase on aasta-aastalt järjest ebaühtlasem. Sisemiselt.)

Seekord mängis peaosatäitjat, Aleksei Aleksandrovitš Kareninit Aivar Tommingas. Meie Vanemuise hea näitleja. Ja pean veelkord ütlema, et Tommingale kuidagi kohe sobivad need vanade meeste rollid. Nooruses mängis Joosep Tootsi ja ma ei suutnud ta võlust midagi taibata. Muusikalide poolkoomilised rollid – no las olla. Aga see vanus sobib talle imehästi! Noor Anna Karenina – Elina Purde. Vastuolu noore naise ja vana mehe abielus tuli kenasti esile – just see vanuse teema. Roland Laos Vronskina oli selline hale tänapäevane lumehelbeke – Karenini vaatepunktist kirjutatud teksti ja lavastuse jaoks sobis. Ses mõttes, et noor, aga ei ilmnenud kuskilt mingit muud tugevust või voorust, mis aitaks vaatajal mõista Anna kirge.

Ja nagu pealkirjastki aimub, räägitakse seekord Aleksei Karenini lugu, tema on keskmes, temal on roll. Terje Pennie Lidia Ivanovna osas oli ka värvikas. Elina Purde oli pisut hillitsetum, ta oli väga ilus. Tossu lasti kohati liiga palju – isegi liikusime pimedates “katakombides” saali jõudmiseks, tuli koridoris ei põlenud ja hiljem immitses suitsuruumist suitsuhaisu ka lisaks. Aga üldiselt väga tore üllatus R.A.A.A.M teatrilt. Muusikavalik oli ka ilus – klassikaline. Enamasti ilmselt siis Glinka, vahele ka Philip Glassi, aga just klassikaliste instrumentidega Glassi. (Ilmselt oli see üks põhjustest, mis tõid lõpuks pisarad silmi). Lavastajaks Aleksei Pesegov ja kunstnikuks Svetlana Pesegova. Teksti autor Vassili Sigarev – muidugimõista koostöös Tolstoiga. Lisan siia alla mõned videod – vana Mosfilm, Sigarevi enda teksti esitamine lugemisena, uuem Anna Karenina film. Lääne filmi ma ei pane, ainult stseeni Kareniniga – esiteks on lääne Karenin ikkagi noor mees. Teiseks on Anna neil… ma ei tea, pole usutav ega meeldi.

Teised:

*Kord sügisel sain valges kohale, aga ärasõiduks tellisin takso, B-sissepääsu juurde, panin taxify’s kaardil isegi tähise. Taksojuht helistas, et on kohal – A-sissepääsu juures. Ja mina ootasin pimedas mahajäetud lennujaamas, üksi, sest kõik olid selleks hetkeks sealt pimedusest juba lahkunud. Ja vihma sadas ja oli kottpime. Eile juhtus meil auto väljas olema ja sõitsin siis sellega kohale. Tee peal minu ees pööras üks džiip tühermaal keset teed ringi – nad lihtsalt ei uskunud, et on siiski õigel teel. Hiljem tuli tagasi. Ma ei osanud otsustada, millisesse pimedasse kohta parkida – lennuväli suur ja lai. Kuniks džiip läks müüride vahele ja läksin minagi (ja hiljem mitmed teised). Vähemalt mingi õrn valguskuma… Kuna olid tugevad miinuskraadid, tuli autot pärast etendust parasjagu soojendada, enne kui ära sõita sai. Jälle tühjenes parkla teistest autodest. Kui esiaknast nägi juba väikese luugi jagu välja, tulin tulema… See on päriselt ka USKUMATU. Võib-olla tuleb lihtsalt teinekord veel pimedas ERMi vasakult küljelt jalgsiminekut katsetada – äkki ei tundu, et oled kellegi tagahoovis ja prügikastide vahel (sügisel paremat külge mööda tulles tuli esmalt kõndida ümber veekogu ja siis segada kohalike suitsupausi ja mööduda prügikastidest). Üritusi ja häid näitusi ju on….

Advertisements
Rubriigid: teater-muusika-kino. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s