18. Kristel Halman “Minu Tšehhi. Parajad Šveikid”

Märkasin seda raamatut poes ja tellisin kohe raamatukogust. Teatud eelnev huvi seoses teatud sõpradega. Lugedes ajas mind algusest peale närvi, et ma unustasin kõik kohe ära. Kui minult praegu küsida, kuidas tšehhid tähistavad jõule, lihavõtteid või veelkäimist (kanuutamist) vms…. noh, peaaegu meelest pühitud. Milleks ma üldse loen?

Tegemist oli jälle inimese enda looga. Kohe algusest saadik, kui oli jutt mingist 9 aastast Tšehhis ja kui esimene sõit sinna toimus umbes 2001. aastal, jäi kuhugi pähe tiksuma, et ilmselt läksid nad siis mehega lahku. Täpselt nii oligi. (Sellest ilmselt ka tasakaalukas toon, kirjeldades ühist aega – ei mingit mahategemist, aga kuskilt ei kiirga ka armumist ega sooje tundeid tšehhi noormehe vastu.) Seega raamatu kirjutamise ajaks on lisandunud mõned külaskäigud Tšehhi ja Prahasse, mis veel ära tuuakse, enamus raamatust jutustab siiski 00ndate loo. Ja suisa ajast enne EL-ga liitumist – mäletame neid piirikontrolle ja asjaajamisi.

Tšehhi ja tšehhidega on eestlastel vist selline lugu, et peame neid (nagu mingil põhjuselt ka iirlasi ja islandlasi) endile sarnasteks. Ilmselt on seal mingi tõepõhi taga. Mul on neisse enamasti positiivne eelarvamus. Samas – tegelikult ma suurt kedagi ei tunne ja ses osas ei oska väga midagi kosta. Raamatut lugedes tuli tahtmine Tšehhi minna. Aga tšehhe kohata – ei teagi! 🙂 Jah, ma olen Prahas vist korra (turismigrupiga noore ja rohelisena) käinud. Seal veeti meid vähemalt tähtsaid kohti pidi, aga kas noorel ja rohelisel siis midagi külge jääb. Kas noor ja roheline üldse millestki huvitus…

Samas inimesed ja asjaajamised, kogu ühiskond – raamat ei kummutanud minu varasemat eelarvamust, et seal on asjad ikka palju võõramad ja kuidagi nõukalikumad kui meil. Olin teatud jutte varemgi kuulnud (sünnitusmajast, lasteaedadest ja muust) ja siinne ei lükanud seda arvamust ümber, pigem kinnitas. Seega mulle tundub, et Tšehhi võiks olla tore koht, kuhu reisida, kus matkata või sõpru külastada, aga elama sinna minna ei tahaks. Rääkimata sellest, et meile ettekujuteldamatu – mõned inimesed ei ole oma elu jooksul mere äärde saanudki, kuna Tšehhi asub nii sügaval sisemaal.

Jutt on muidu ladus ja lugemiseks ilmselt eriti sobiv, kui sinna just plaanis minna või seal tuttavaid.

Teised:

Advertisements
Rubriigid: raamat, sildid: , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s