19. Elin Toona Gottschalk “Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust”

Seda raamatut ootasin raamatukogust pikka aega. Lõpuks tuli. Lugesin läbi põlemisega, mida pole ammu olnud. Kiskus tagasi raamatu poole. See on väga valus, aga väga ilus lugu pagulusse sattumisest. Valus on enesestkimõista sisu – olen varem Ellat lugenud ja minu udusest mälusopist meenus, kui keeruline oli pagulusseminek selles suunas – Saksamaa ja Inglismaa. Siin on see pikemalt lahti kirjutatud, detailsed mälestused… Mul endalgi jõudis juba lugemise jooksul meelest minna, mis kus juhtus (piinlik).

Huvitav on see, et Elin on sündinud 1937. aasta suvel ja kohe vanaema juurde Haapsalusse jäetud – vanematel oma elu (näitlejatena) Tallinnas. Vanaema Ella ja tolle õde Alma siis kasvatasid teda. Vanaema oli kunstnik, Ernst Enno lesk, Alma pianist ja klaveriõpetaja. Ja elasid nad muidugimõista Promenaadil praeguse Laine laienduse juures. (Ilon Wikland kolis umbes sel ajal Haapsallu, olles ise sündinud 1930. Ja oli kunstihuvidega. Kindlasti ristusid nende teed, ilmselt teineteist tundmata – vanusevahe tõttu. Lahkusid Eestist ka vahetult enne Tallinna pommitamist mõlemad.

Samas märkisin ma, et see raamat on ka ilus. Mismoodi? Siin on see tugev vanaemakuju koos oma usuga – usk on headuses, armastuses ja andestuses. Sellesama vanaema usk ja trööst viib ka lugeja läbi kogu raamatu. Õigupoolest läbi sõja, aga rahuajal on tema roll episoodilisem. Nagu see kujunes ka Elini enda elus, kui ta emast ja vanaemast eraldati või kui ta juba suuremaks kasvas ja varahommikust saadik ketrusvabrikus töötas ning õhtuti õppimas käis.

I. kirjutas lühikese ja tabava kokkuvõtte. Lugedes tekibki lootusetusetunne ja masendus, kui ebaõiglane see kõik on, et klassiühiskonnas suhtutakse sinusse kui rämpsu ka siis, kui sul on kolm võõrkeelt suus, tsiteerid saksa keeles vabalt Rilket (või teisi luuletajaid) ja olles teenija, kuulad hoopis Beethovenit…. Ja samas aitab ikka see vanaema “armas Ärni” ja halastav jumal.

See on raamat, mida ma soovitan kõikidel lugeda. Lugedes läksid mõtted koolilastele. Maainimestele. Õpetajana oleks ime, kui saaks noored vabatahtlikult seda raamatut lugema (450+ lk), ometi just see enesele kindlaksjäämine ja oma väärikuse säilitamine, mida kiirgab vanaemast ja mis on aidanud arvatavasti Elinil läbi elu tulla, annaks ilmselt kõikidele hingekosutust ja süvendaks arusaama, kuidas meil kõigil on vedanud. Elades vabal maal. Ka napiga võib läbi ajada, peaasi on säilitada iseend.

Lõpus räägib Elin oma esimesest külaskäigust Eestisse (1990) – kui ta näeb siin paljus ainult venelasi ja Venemaad. Hiljem jääb okkana hinge kriipima maadetagastus, kui väideti, et maatükki tagasi ei saa, pakuti 200 dollari eesti EVP-sid, aga siis löödi krunt ikka müüki, müüjateks linnaisad. Eh, nii see käis, igal pool. Ega ka “mõnele kunstnikule ostmiseks mõeldud maja” tekkis sellise nime all müüki just siis, kui mu tuttav näitas välja huvi maja ostmise vastu. Et temasugused välistada, tuli teha konkreetne suunatud pakkumine. Mingi Elin Toona kui “ka kunstnikuhing” ei oleks ilmselgelt toonagi kõne alla tulnud. Nojah – see lõpp vajub mingil määral muidugi mustrist välja, kuigi sõlmib teema mõttes siiski otsad kokku. Kodumaata inimesed, kes osalt justkui kuuluks siia, aga on oma teadliku elu siiski mujal elanud – samas on kõik lähedased ja lood ning nende paigad siin. See on ääretult raske. Elin väidab raamatus kahel korral, et ilmselt muutus ta esmakordselt pagulaseks siis, kui vanaema suri (1971. vist alles, ca 90-aastasena). Ma olen väga tänulik, et Elin oma vanaema kirjandusse pani – elades sellist vaevalist ja kõrvalist elu, on ta siiski saanud paljudele lugejatele lähedaseks ja peale Elini oleme ka meie teda armastama hakanud.

Raamatust on üsna palju kirjutatud. Mh valis The Economist selle romaani 2013. aasta parimate mälestusraamatute hulka. Ilmselt on see praeguses pagulasteemade rägastikus taas aktuaalne teema ka. Sest peale hunnikute majanduspagulaste on sõjakolletest oma mahapommitatud elukohtadest siiski lahkuma pidanud kõiksugu inimesi. Ilmselt ka neid, kes räägivad nelja võõrkeelt ja on omal alal kõrgele jõudnud ning võivad oma kultuuriruumi tekste peast tsiteerida vms. Kui sageli peab aga iga võõras kohtama kõõrdpilke ja taluma solvanguid…

  • Lääne Elus raamatu ilmumisest ja kohtumisest kirjanikuga (80-aastane 2017. aasta sügisel!)
  • Made Luiga Sirbis. (Tema leiab, et saagat oleks võinud lõpust lausa kärpida, kuna need hilisemad tülitamised KGB poolt ja ilmselt 90ndate Eesti langesid ka tema arust teise temaatikasse. Aga minule meeldis, et see pikendas raamatulugemise elamust ja liitis siia erineva nurga alt taas rahu teema.
  • Andres Laiapea kirjutab. Mh nimetab temagi, et 90ndate Eesti kirjeldus tundus nagu klišeelikult väliseestlaslik. Aga ma olen selles osas leplik – hilisemadki siiatulnud on vaadanud filme ja juhtinud tähelepanu, et 80ndate linnad olid rohkem korras ja värvilisemad kui 90ndate omad. Ju me ei pannud tähele ja olime muudmoodi eufoorias. Lisaks noored ja kartmatud toona (kuigi pidevalt kõmmutati rahvast maha mingites omavahelistes arveteklaarimistes). Ja mäletan meie endi 7. klassi ekskursioonilt Tallinnasse, kui pead tõstev rahvuslus lubas ühel klassiõel pirtsutada, miks sööklatädi käest ei võiks eesti keeles küsides toitu saada – elame ikkagi Eestis! Ja meie, teised, nohisesime tagasihoidlikult ega julgenud piuksuda sel teemal. Ilmselt ikka oli seda vene keelt teenindussektoris ja sööklates üksjagu.
  • Aija Sakova kirjutab Loomingus.
  • Anne Valmas kirjutas Loomingus pärast ingliskeelse originaali ilmumist.
  • Siiliste raamaturiiul.
  • EPLi intervjuu on tasuline. Võtan neilt siis hoopis foto (mis oli ka raamatus).
Rubriigid: raamat, sildid: , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s