27. Sarah Winman “Imeliste sündmuste aasta”

Märkasin seda raamatut raamatupoes, lugesin sisukokkuvõtte läbi, meenutasin, et eelmine tema raamat, mis lugesin, meeldis mulle (kuigi ma kuu aega hiljem ei mäletanud enam muffigi sellest – täiesti katastroofiline).

Hakkasin siis lugema ja mõtlesin, et läheb ruttu. Imestama pani, et alguses takerdusin. Sisukokkuvõte lubab järgmist:

Cornwall, 1947. Marvellous Ways on 90-aastane naine, kes on pea terve elu elanud kõrvalises mahajäetud külakeses. Viimasel ajal istub ta ühtepuhku oma haagiselamu trepimademel ja ootab midagi. Ta ei tea täpselt, mida, aga ta on kindel, et kui see kord kätte jõuab, tunneb ta selle ära.
Freddy Drake on noor sõdur, kes on lubanud täita oma sureva sõbra viimase palve ja tema kirja Cornwallis elava isa kätte toimetada. Freddy teekond ei kulge aga nii nagu loodetud. Meri uhub ta Marvellousi ukse ette ja naine võtab tolle nii füüsiliselt kui ka vaimselt sandistatud noormehe oma hoole alla. Alguse saab kummaline sõprus, mis võib tuua mõlema ellu just seda, mida nad kõige rohkem vajavad. Marvellousile midagi, mis aitaks tal jätta hüvasti siinse maailmaga, ja Freddyle seda, mis annaks jõudu edasi minna.

Selleks, et nende kahe inimese teed ristuksid, tuleb lugeda 100 lehekülge. Teadmata, mis on oluline, mis vähem. Kusjuures takerdumine on seekord kuidagi… tõlkest ka sõltuv. Ei saa kindlasti öelda, et tõlge oleks halb (Kristina Uluots), aga midagi jääb kripeldama. Iseäranis tundub, et sõnamängud lähevad kaduma – teades, mis teatud sõnade taga võiks inglise keeles olla, märkad, et eesti keeles ei tule see välja. Alles praegu, kui kirjutama hakkasin ja otsingusse lõin, tabas ka mind välguna selgest taevast, et juba pealkiri on sõnademäng – Marvellous Ways sisaldub originaalpealkirjaski…. imeliste sündmuste nime all. Ilmselt on see üks nendest raamatutest, mida oskajad võiksid originaalis lugeda.

Tegemist on, võiks öelda, muinasjutuga. Tegelikult on muidugi ratsionaalselt võetav lugugi olemas ja konkreetne aasta – 1947. Ometi on siin kõik, mis peaks loogiliselt võttes mulle väga meeldima. Elu metsas, looduse lähedal, head inimesed, kuigi eluolud on nagu nad on. Kui ma sisu siin ära ei kirjelda, ei jää mulle ka selle raamatu sisu meelde. Ega püänt. Aga tobe on ära kirjutada.  Aeglaselt kulgev rahulik ja ilus raamat, mis räägib ju tegelikult armastusest (mis sest, et kirjutamise hetkel õnnetust, kuigi meenutused ja ootused on ju õnnelikud).

Seega pean ütlema, et ma ei saagi aru, kuidas sellesse raamatusse suhtuda (ilmselt peaks lugemiselamusel laskma settida veidi). Kõikide objektiivsete näitajate järgi ja muinasjutulise jutustamisviisi tõttu peaks see raamat mulle väga meeldima. Samas minul oli kuidagi tunne, et loeks õige kiiresti läbi, ei jaksa nautida. Ei tea siis. Arvestades, kui palju on sellest blogides kirjutatud, on see ilmselt raamat, mis kõnetab.

Teised:

Advertisements
Rubriigid: raamat, sildid: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s