Selle raamatu võtsin vahele lugemiseks seetõttu, et see tuleb arutusele Soome raamatuklubis. Kus ma käia ei saa :). Aga vähemalt tutvun pakutud teostega. Tegemist oli sel korral põhimõtteliselt lasteraamatuga, aga mul on keeruline hinnata, millisele vanusele – keskmisele koolieale? (Ma lugesin ise ka Ibbotsoni raamatuid, need olid ka oma loomult lasteraamatud, aga kuidagi vahvad lugeda). Selles suhtes on ka siin tegemist lasteraamatuga/noorteraamatuga, mis ei alahinda lugejat, isegi täiskasvanud lugeja võib siit midagi endale leida.
Üksikul saarel asuv Punane klooster on pelgupaigaks siia erinevatel põhjustel pagenud tüdrukutele ja naistele. Kloostris, kus hoitakse ja õpetatakse Jumalanna ja ürgõdede salateadmisi, saavad nad elada hirmu tundmata.
Maresi on 13-aastane uudishimulik tüdruk, kes saabus kloostrisse neli aastat tagasi. Siin leidis ta endale kodu, sõbrad ja eelkõige Teadmiste maja raamatud. Asjaliku ja kaastundliku tüdrukuna aitab Maresi hoolitseda nooremate noviitside eest. Kloostri rahuliku elu pöörab pea peale hirmunud pilguga Jai saabumine. Ühel päeval ilmubki silmapiirile tundmatu laev. Maresil ja teistel kloostrielanikel tuleb koondada kogu oma vägi ja õppida kasutama iidseid salateadmisi, et võidelda enda elu ja kloostri püsimajäämise eest.
Umbes nii kõlab raamatu kokkuvõte (ma võtsin sit ühe lause maha, mida pole minu arvates enne lugemist tarvis teada). Ja umbes nii see kõik oligi. Mõnes mõttes tekib assotsiatsioon Harry Potteriga (nagu ka Kiilivõrendiku puhul) – on mingi salajane kogukond kuskil üksikus eraldatud paigas, on sõbrad. Siin on vahe selles, et mingit krimilugu kuskilt välja harutama ei hakata, samuti on siin kõik tegelased naised. Kloostri religioon on usk naisjõudu (Ürgema), lisaks on kloostri “ametite” seas selle n-ö religiooni kolmainsus: Ema, Roos (püha neitsi) ja Hagga (surm). Saarele tulevad mehed esindavad hävitavat jõudu (kuigi Maresi isa näiteks, kellele Maresi vahel mõtleb, oli vägagi hea inimene. Samamoodi nagu Jai üks vendadest, kes on ilmselt homo).
Loo ülesehitus on klassikaline. Raamjutustuseks on see, kuidas Maresi jutustab, mis sündis. Kogu raamat on tema kronoloogiline tagasivaade sündmustele. On algus, teemaarendus, kulminatsioon ja lõpp. Mille jooksul võid saada endale justkui “uue usu”.
Kirjanik ise räägib raamatust ja selle tekkimiseks. Ta sai mõtte kusjuures Athose mäest ja Athose mäe munkadest – naised ei tohi saarele minna, vaid võivad ainult ümber selle sõita. Seetõttu püüdis ta selle mõtte ringi keerata.
- Hüperebaaktiivne Marianne kirjutab, et tegemist on mingis mõttes muinasjutulise naiste varjupaigaga;
- Tasuline artikkel Postimehes;
- Kirjanik käis ka eelmisel aastal HeadReadil;
- kirjaniku kodulehekülg.
SEHKENDAMINE 