31. A.G. Roemmers “Noore printsi tagasitulek”

Selle raamatu soetasin poest. Ma ei osta üldjuhul raamatuid, neid on isegi nii palju. Aga teinekord on mõni oluline raamat, mis tuleb osta või loen millegi läbi, meeldib, ja ostan. Selle raamatu ostsin aga kinki otsides. Ja ei raatsinud esimesele ära kinkida – mõtlesin, et loen läbi, äkki ei raatsigi ikka ära kinkida. Väga hea, et läbi lugesin. Nüüd olen täiesti segaduses, mida selle raamatuga peale hakata – kinkida küll ei saa! Kõikide Väikese printsi austajate jaoks on see väga vale raamat. Ja neile, kes pole Väikese printsi austajad (on selliseid?) ei paku see ju ammugi huvi.

Nüüd ma solvan veidi üldistavalt, aga see on “keskealise valge mehe” targutamine. Härra võtab tee kõrvalt peale noormeheks sirgunud Väikese Printsi, kes on tulnud otsima oma sõpra – seda, kes kinkis talle “kasti lambaga”. Ehk Antoine Saint-Exuperyd. Noor prints on nimelt oma planeedil avastanud (ja seda teatas talle rohututt!), et sellises väikeses kastis ei saa ühtegi lammast olla, kuna see on nii väike. Järelikult – printsile kingiti illusioon! Prints muutub kurvaks, vist lausa pahaseks, ja tuleb Maale, et oma sõber üles otsida. Ja siis minategelane (kes on muidugi Väikest printsi lugenud ja tunneb poisi selle järgi ära) räägib printsile, kuidas peab andestama ja alati armastama ja miks ollakse pahased illusiooni purustaja peale jne jne jne jne. Üldistab, kastistab… Kogu see targutamine ajab nii närvi, seda enam, et see on selline filosofeerimine ja selgitamine “mis on õige” ja “mis on hea”, mida minu arvates Väikeses printsis üldse ei olnud. Seega kardinaalselt teine asi. “Salamõtetele ei tee sõnad head”….

Noh, siis raamatu jooksul muidugi selgub, et mees (minategelane) ise ei käitu sugugi oma õpetuse järgi. Ja kui printsist lahkub, mõistab ootamatult, et prints ju teadis oma küsimustele vastuseid – küsis lihtsalt, et meest ennast juhatada. Tegi ise häid tegusid teel, et oma eeskujuga näidata õiget teed. Oeh. No nii kehv mekk jäi. Nüüd sirvisin Väikest printsi ka… teatud määral rikkus see Noore printsi raamat algversiooni lugemise elamuse ära. Ärge lugege.

Eestikeelseid arvamusi ma veel ei leia, aga üks ingliskeelne kirjutab täpselt:

But never has the old axiom about judging books by their cover felt truer.

The Little Prince is back with a “problem”, a disappointment that he needs to come to terms with. However, despite the foreword by Bruno d’Agay, legitimizing the story from “a member of the Saint-Exupéry family”, A.G. Roemmers’ The Return Of The Young Prince should not be read as a sequel to Saint-Exupéry’s tale. You will set yourself up for tremendous disappointment if you do so.

Advertisements
Rubriigid: raamat, sildid: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s