39. Massimo Gramellini “Ilusaid unenägusid”

See raamat oli mul nimekirjas vist juba üsna ammu. Täiesti suvaliselt laenutasin ühe romaani oma nimekirja kaugelt lõpust. Lugemine läks kiiresti ja hoogsalt. Sisukokkuvõttes lubatud:

Ta ema on kadunud, jättes maha vaid nõrga parfüümihõngu poisi tuppa ja kägaras hommikumantli ta voodi ette. Kuhu ta kadus? Kas ta tuleb kunagi tagasi? Ja kas Massimo saab kunagi võimaluse ema ees eelmisel õhtul toimunud tüli eest vabandada?

Mitmekihiline ja vaimukas romaan on lugu 40 aastat hoolikalt hoitud saladusest ning samas poisist, kes peab lisaks täiskasvanuks saamise valudele püüdma ka leida oma elu laiali lagunenud kilde, avastamaks viimaks, et ta ema ei olnud üldse see naine, kelleks Massimo teda pidas.

Mina ütleks, et see ei pea suurt paika.

  • Poiss pole mingis teadmatuses – üsna kohe öeldakse, et ema on surnud. Et tal oli hirmus haigus ja sellepärast surigi (vähk). Poiss muidugi loodab, et see on teiste vale, kuid tegelikult teab, milles asi.
  • “Mitmekihiline ja vaimukas”… täiesti kenasti ühekihiline minu arust ja vaimukas ainult sellevõrra, et lugemine oli lihtne, ei olnud meeletut süüvimist, sogati vee pealmisi kihte enamasti.
  • “Leida oma elu laiali lagunenud kilde”… ma ei saa isegi aru, mida silmas peetakse. Elu lihtsalt hakkab pärast ema surma vaikselt laiali lagunema, kuna POLE MITTE KEDAGI, kes teda enam armastaks või hellitaks. Ja seda emmekultusega maal Itaalias, eksole. Isa peab igasugu tundevärki meeste jaoks sobimatuks (mistõttu palkab kõige külmema vuntsidega naise lapsehoidjaks), peletab eemale ka ristiema. Vanaemad surnud. Emapoolne onu on, aga poiss hakkab ise oma südame ümber koorikut ja küünilisust ehitama, et paremini vastu pidada, mistõttu kaob ka see kontakt.
  • “Ema ei olnud üldse see naine, kelleks Massimo teda pidas” … hmm, ta pidas teda oma emaks, armastavaks ja heaks. See naine ta ema justnimelt oligi. Kuigi vähiravi muutis teda ja tal kadus enesekindlus – kogu raamat kirjeldab, kuidas Massimo ei suuda tegelikult emale tema surma andestada. Ja kui lõpuks selgub, et tegemist oli hoopis enesetapuga, oleks hoopis rohkem tahtmist tema peale viha pidada. Kuid ta naine suudab mehe siiski andestama panna.
  • Ja mis “kas saab võimaluse vabandada?” – nad ei olnud mingis erilises tüliski, see ei olnud üldse tavapärane “ma teeksin kõik teisiti, kui ainult saaks” olukordki.

Kiire lugemine, kuigi tagantjärele mul endale mingit erilist muljet ei jäänud. Liiga ühes asjas kinni, selline hala ja enesehaletsus (ilmselt põhjendatud ja ilmselt haakub see paremini nendega, kellel endal taoline kaotus peres). Kuivõrd sai kiiresti läbi ja midagi vastumeelset ka väga ei olnud, võib öelda, et normaalne raamat 🙂

Teised on kirjutanud:

  • Kultuuritarbija60+
  • Blogistaja – samamoodi on suht pahane lause, et raamatu tahakaanele on kirjutatud mingi täiesti suvaline kokkuvõte.
  • Mae (kes on kõiki raamatuid lugenud; eelmine loetud raamat jäi ainult leidmata – ilmselt sellepärast, et 1994. aastal ei olnud veel blogisid) – tema leiab sealt siiski ka veidi huumorit.
Rubriigid: raamat, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s