40. Tzvetan Todorov “Elu tules. Marina Tsvetajeva”

Sellest raamatust kirjutamisega olen viivitanud. Ega oska praegugi midagi öelda. Tegemist on Marina Tvetjeva kirjadega, mille ta on erinevatele inimestele saatnud. Seeläbi kirjutab Tzvetan Todorov kokku omalaadse Tvetajeva eluloo. Ja seal kirjutab ta esmalt lahti nende inimeste taustad, kellele Tsvetajeva kirjutab. Nagu ikka, on raamatut lugedes automaatselt tunne, et oled minajutustaja poolel – ja see ongi kummaline. Teistest elulugudest ja elulugudel põhinevatest romaanidest olen välja lugenud seda, et Tsvetajeva oli paras hüsteerik. Samas siin tuuakse ta esile kui ennast kõige ja kõigi jaoks ohverdavat inimloomust. Mingi lühis. Seega – ma olen neid raamatuid lugenud põnevusega ka ajastu kohta, Šostakovitši puhul sain nt. ka tema teoseid kohe juurde kuulata. Aga Tvetajeva puhul oli tunne, et … peaks hoopis tema luulet lugema, siis oleks alles põhjust hakata kirju lugema. Ja luulet originaalis.

Intervjuu autoriga, kes suri eelmisel aastal.