50. Lena Andersson “Sveas son”

Täiesti ootamatult sain raamatu läbi (arvestades, et ma suvel ei loe ikka üldse ja igal õhtul vaevu mõned leheküljed tuleb, kui sedagi. Seda raamatut hakkasin vist… juunis lugema?). Pean ütlema, et seni loetud Lena Anderssoni raamatutest oli see kõige normaalsem. Mingis mõttes isegi hea. (Eelmised kaks olen lugenud tõlkes – äkki sellepärast pole stiil löögile pääsenud? Kes teab. Aga sisud on mind häirinud rohkem kui stiil oleks jõudnud meeldivalt üllatada).

See on raamat Rootsi heaoluühiskonnast ja aegade muutumisest. Tavalisest inimesest, kes on üles kasvanud usuga paremast ühiskonnast ja sellest, et Rootsi on parim ja kuidas elu mõttekalt ning vajalikult elada. Kellel on alati õigus. Ragnarist. (Kes juhtub olema Svea poeg). Kuniks ta 60-aastaseks saades vaatab, et miski, millesse ta uskus, ei pea enam paika, lapsed kolivad omaette ega tegele enam spordiga, jne., jne. Siis hakkab käima kunstiringis, koos kunstiringiga Pariisis, mh soetab armukese, aga otsustab siis kohe naisest lahutada. See ei ole sisuliselt muidugi nii oluline fakt, viitab lihtsalt, et ta muutub teiseks inimeseks. Kogu raamatus ei juhtugi mitte midagi peale selle, kuidas Ragnar (ja tema vanemad) sünnivad, kasvavad, abielluvad, lapsed saavad, kuidas Ragnar oma lapsi kasvatab – ja seeläbi räägitakse tegelikult sajandi lugu Rootsis, Rootsi sotsiaaldemokraatliku ühiskonna tõus (Ragnar on sündinud aastal 0 ehk siis, mil sotsiaaldemokraadid Rootsis valitsema hakkasid, 1932) ja langus ning uute aegade saabumine. Kohati geniaalne, kuidas kirjanik suudab selle väikeste pisiasjadeni just Ragnari elust kõneldes edasi anda.

Tsitaate pole sealt muidu võtta, aga mulle tegi nalja, kui Ragnar oma tütre jaoks spordiala valis, millega too tegelema võiks hakata.

Flickornas idrottande hade Ragnar en avgjort suddigare bild av än pojkars. Damidrotten var underutvecklad och han var osäker på vilka grenar som skulle bli Elsas. De klassiska grenarna fanns förstås alltid, de som de gamla grekerna ägnade sig åt eller skulle ha ägnat sig åt om Grekland haft snö om vintern. (lk 117)

(Tütarlaste sportimisest oli Ragnaril ilmselgelt udusem pilt kui poiste omast. Naiste sport polnud välja arendatud ja ta polnud kindel, millest võiks saada Elsa spordiala. Muidugi olid alati klassikalised spordialad, need, millele vanad kreeklased oleksid pühendunud, kui Kreekas oleks talviti lund olnud.)

Teised:

Rubriigid: raamat, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 Responses to 50. Lena Andersson “Sveas son”

  1. Mae ütles:

    Ei tea, kas keegi seda mulle söödavasse keelde ka hetkel paneb…Tahaks juba lugeda küll.

  2. sehkendaja ütles:

    Mingil põhjusel on kaks raamatut (jubedad stalkerromaanid) ju tõlgitud… minu hinnangul olid need piinavad. Erinevalt sellest, mida oleks ehk mõtet tõlkida isegi. Ilmselt saaksid ka rootsi keeles lugeda. Ja taani keelde tõlkimise kohta ei oska aimata.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s