56. Audur Ava Ólafsdóttir “Ärr”

Selle raamatu valisin poest juhuslikult kaasa. Eelmisel korral ostsin ka ühe islandi kirjanduse teose ega pettunud, seega otsustasin veel proovida (tegelikult mulle miskipärast ei meeldi osta rootsikeelset tõlkekirjandust muidu). Ka see oli päris tore raamat. Lihtne, samas raske. Poole lugemise ajal märkasin kaanel tsitaati Eskilstuna-Kurirenist, milles öeldakse, et “kui te kujutate ette intellektuaalset varianti raamatust “Mees nimega Ove“, on teil ligikaudne pilt sellest raamatust olemas”. Pärast selle lugemist tundus, et jah, tabavalt öeldud. Lihtsalt peategelase näol on tegemist 49-aastase mehega, kes on mõned kuud tagasi ametlikult lahutatud ja kelle naine on öelnud, et nende ühine tütar ei olegi tegelikult tema oma. Mees kaalub võimalust, kuidas ennast tappa – laenaks naabrimehe käest jahipüssi? Naabrimees toobki, kuigi mees peab ise ka tunnistama, et ega ta laskmisest midagi ei tea ja padruneid ta ju ka ei küsinud (naabrimees ise mõni päev hiljem pakub, et äkki on sul neid ka vaja). Üldsegi on see algus kuidagi Islandi-pärasem. Mingid kohalikud kiiksud. Naabrimees (Svanur) ilmub kunagi öösel peategelase juurde – et kuna sa oled niigi ärganud, läheks õige mu koeraga jalutama. Mõtiskleb elu üle ja oma naise üle, küsib, miks Jónase naine tema juurest ära läks (ta kordavat kõike, mida naine ütleb – mehel on selline komme lihtsalt üle kinnitada kõik, mis keegi ütleb). Seega esmalt jääb minule kui lugejale mulje, et Svanur aimab Jónase musti plaane ja seetõttu teeb asja ja muud juttu.

Jónas jõuab arusaamisele, et ta ei tahaks, et ta tütar peaks tema surnukeha leidma. Seetõttu otsustab ta lennata kuhugi kaugele maale, et tema surnukeha pärast korralikult kastipakituna tütre silme alla jõuaks. Valib riigi, kus on olnud sõda, kõik puruks pommitatud, kõik vanad kultuurimälestised hävinud. Ostab ühe otsa pileti. Ja kartuses, et konksu lakkeriputamisega võib tekkida probleeme, haarab viimasel hetkel kaasa oma tööriistakasti.

Edasine hargnebki lahti sellest – ta jõuab hotelli, kus peale tema on veel kaks külastajat ja hotellipidajad (ning taksojuht, kes nad koos teise külastajaga hotelli sõidutab) ütlevad, et nad on ootamatult 3 külastajat ühel nädalal! Sellist luksust pole enne olnud. Kraanist vett väga ei tule, tuleb punast möga, Jónas parandab ja puhastab kraani, et saaks duši all käia. Jutt läheb liikvele, palutakse ühte ja teist parandada. Hotelli peavad noormees ja tema õde, kellel on ka laps. Pisut autistlik, tundub kirjelduse järgi.

Selle kontrasti peale tegelikult kerkibki romaan. See räägib armidest. Mees laseb raamatu alguses enda südame kohale tätöveerida valge vesiroosi pildi. (Ta tütre nimi on Guðrún Vatnalilja). See “arm” peaks ilmselt talle sümboliseerima sisemist, mille on tekitanud elu kokkuvarisemine. Nüüd aga – sõjast räsitud maal, kus inimesed ja loomadki on väliselt vigased ja sisemiselt eluaegsete haavadega, asetub kogu tema draama hoopis teise valgusesse ja kontrasti. Ja miski pole masendav, halav. Ja see teebki ilmselt raamatu heaks.

PS. Tegelikult saab ta raamatu lõpus teada, et Svanur on merre läinud, end ära uputanud. Seegi asetab asjad teise perspektiivi: oleme oma muredes ja masenduses teinekord nii sees, et ei mõista, et ka meie kõrval on inimestel probleemid…

Mõned teised kirjutavad:

  • islandi keeles RUV-is;
  • TonesBokmerke;
  • VarbergsBibblan toob välja mustri, et Jónasel on elus olnud kolm tähtsat naist, kolm Guðrúnit: ema, abikaasa ja tütar. Kõik on mingitpidi läinud – ema on hooldekodus ja dementne, naine lahkus ja tütar ei olevat tema bioloogiline laps.
Rubriigid: raamat, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s