10. Jonas Jonasson “Mõrtsuk-Anders ja tema sõbrad. Sekka ka mõni vaenlane”

Mul on viimasel ajal tobe komme lugeda mitut raamatut korraga. Mõnda lihtsamat ja mõnda keerulisemat üheaegselt (läbisaadute järgi tundub, et viimased neli on need kergemad, mille ajal ma ühte keerulisemat loen). Siia lisandub kange tahtmine kududa ja raamatuid loen läbi haruharva (mitmed saadan ka raamatukokku tagasi, kuna näen, et ei jõua ettenähtud aja jooksul läbi lugeda või lihtsalt ei kõneta). Selle raamatuga*  oli aga nii, et hoolimata selle meelelahutuslikkusest ja suhtelisest lühidusest (kõigest 247 lk!) venis lugemine ikka üsna pikalt (ka teise raamatu lugemise vahel).

Jonas Jonassonilt olen ju ennegi neid jante lugenud. Saja-aastane oli selles suhtes värskem ja selle pluss seisnes teatud forristgamplikkuses, mille taustal oli Rootsi teada-tuntud neutraalsus sõdade ajal. See tegi jandist nagu kokku midagi muud. Samas Kirjaoskamatu oli juba lahjem, et mitte öelda päris lahja, järele oli jäänud liigne jant. Mõrtsuk-Anders…. no see ei paku minule enam midagi. Esiteks on tegemist jandiga, teiseks kirjutatakse läbivalt teemadel tapmine, inimeste vigastamine, usuga mängimine ja raha kokkukühveldamine ebaausal teel. Kui see ongi see vint, siis sedapuhku minu maitsega mitte kuskilt otsast enam kokku ei lähe. Ilmselt läheb minu jaoks sealt mingi piir – sama, mis läheks Jonassonil, kui ta mõtleks “pedofiilia kirjeldamisele läbi nalja” või “naiste peksmisele/põletamisele” läbi nalja. (Ja ma hoiatan – pigem annan teada – enamasti erineb mu maitse kõikide teiste omast, seega minu sissekanne võiks intrigeerida lugema, et tõestada vastupidist või kinnitada minu arvamust).

Raamatu sisu on umbes selline, et mingis kahtlase kuulsusega hotellis vastuvõtulaua taga kügelev luuser ja oma tööst ilma jäänud jumalasse mitte uskuv naissoost pastor saavad kokku järjekordselt vanglast pääsenud mõrtsukaga, kes elab samuti hotellis ja kellelt hotellitöötaja ei julge ka raha küsida. Pastori kavalusega ja sõnaosavusega ehitavad nad Mõrtsuk-Andersi peale üles miljoneid sisse toova äri – vajadusel inimeste vigastamine raha eest. Kui see äri kokku kukub, kuna Anders on otsustanud hakata heaks ja pöördub Kristuse poole, petavad nad tühjade tapmislubaduste pealt veel hulga raha kokku, et siis minema lipsata. Ent see neil ei õnnestu. Avavad hoopis uue kiriku (jälle iroonia, kui lihtsalt saab uusi usulahke tekitada), hakkavad annetusi korjama, pakuvad kõvasti veini, et inimesed oleksid lahkemad ja annaksid rohkem. Suured osad annetustest annetavad abivajajatele, veelgi suuremad jätavad pastor ja hotellitöötaja endale. Käib üks trall ja jama, lõpuks tuleb korraldada nii, et Anders satuks tagasi vanglasse ja nemad ise ostavad suvalise paadikuuri Gotlandil ja seavad ennast seal sisse. Kui lõpuks hakkavad jõuluvanana heategevusorganisatsiooni tegema. Muster jälle võtta annetajatelt raha, annetada suuremaid ja väiksemaid summasid abivajajatele, ent lõviosa võtta endale. Ja kui kogu raamatu jooksul võidki ette kujutada, et hotellitöötaja ja pastor on elule jalgu jäänud keskealised, siis lõpus ilmneb, et pole nad nii vanad midagi. Kui neile laps sünnib.

Vot sedasorti jant siis. Paar tsitaati:

Jah, esiteks kaotas vanast pornokuningast ja kitsipungist hotelliomanik oma peamise sissetulekuallika, see on väga hea! Kui hotellitöötaja õigesti mäletab, oli ka kinnistu kindlustamine mitme tuhande krooni eest aastas omaniku meeles ebamehelik. Tal ei olnud mingit kaitset tulekahju vastu ja see tegi kogu asja veelgi toredamaks.

“Ebamehelik?” küsis pastor.

“Piir mehelikkuse ja puhta lolluse vahel võib mõnikord olla õrnõhuke.” (lk. 78, tõlk. Kadri Papp)

Või väike torge Rootsi kiriku suunas:

Suur raha oli Rootsi kirikul loomulikul olemas. Selle üldkapital oli kokku ligi seitse miljardit krooni. Ent tulu tootis see aasas kõigest naeruväärsed kolm protsenti, sest juba ammu oldi sirge seljaga (ja mõnevõrra vastumeelselt) loobutud investeerimast nafta-, tubaka-, alkoholi-, sõjalennukit- ja tankitööstusesse. (lk 112)

Paljud blogijad on kirjutanud, ka Mart Juur on soovitanud:

  • Mart Juur (min 1:22);
  • Järjejutuna KUKUs;
  • Maele meeldis;
  • Jaan Martinson kirjutab: “Tuleb tunnistada, et Jonasson kõnnib selle teosega noateral – tema läheb põrgu niikuinii, aga kas ka lugejad? Olgu põrguga, kuidas on, igatahes naerukurrud saab näole ja ehk on jumalale meelepärane see, et raamat on täis piiblitsitaate.”
  • Mariann kirjutab väga täpselt: “Absurdi vastu pole mul midagi, kuid mulle ei meeldinud, kui palju vägivalda ning ebaõiglust raamatusse oli põimitud, alustades peategelaste kurbade eluteede ning lõpetades nende äriplaanidega. Tagakaas lubab, et lugeja saab naerda ja end mõnusalt tunda, kuid totrates ning negatiivse maiguga äriplaanides ma mingit õdusust ei tabanud. Positiivse poole pealt paistab ridade vahelt ka parajalt ühiskonnakriitikat, seda nii kiriku, heategevuse, kuritegude kui ka jõulude pihta, mis juba rohkem muigama pani.”
  • Loterii märgib ära: “Tähelepanuväärne on, et raamatu kõik tegelased on rootsi päritolu, ei ohvrid ega kurjamid pole sisserännanud, eksisteerib sellne…. üherahvuslik heaoluriik koos oma veidrustega. Stockholmi kriminaalse maailma ladvik oleks nagu sajanditagustest oludest, kohtlased vennikesed, kes võimu jagavad.”
  • ALuik kirjutab;
  • Mann kirjutab;
  • Danzumees leiab ka, et “tüdimus tekkis juba üsna alguses. Liiga samasugune, enam naljad ei ajanud naerma ning lugu ise on kitsam ja mitte enam nii mitmete kihtidega. Natuke ratsutab eelmistel parematel teostel. Kokkuvõttes üsna igav.”

* Apollos viimased eksemplarid vägagi sobivale hinnale alla hinnatud.

Rubriigid: raamat, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 Responses to 10. Jonas Jonasson “Mõrtsuk-Anders ja tema sõbrad. Sekka ka mõni vaenlane”

  1. Mae ütles:

    Sa vist vahepeal loed rootslaste asju ka originaalis, kas oled Jonassoni kohe-kohe eesti keeles ilmuva “Saja ühe aastasega…” juba kursis? On´s lootust samu emotsioone kogeda, mis “Saja-aastase…” puhul?

  2. sehkendaja ütles:

    Ei ole kursis, kusjuures. Ei rootsikeelsega ega sellega, et ka eesti keeles kohe ilmub. (Otsisin nüüd lingi välja: https://varrak.ee/toode/saja-uhe-aastane-kes-motles-liiga-palju/)

    Tänan vihje eest! Aga peab siis kukalt kratsima, kas julgeb lugeda.

    (Backmani puhul kratsisin ka kukalt, aga “Vanaema”-raamat oli üle igasuguste ootuste väga hea!)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s