47. Merete Mazzarella “Den försiktiga resenären”

Ootamatult tekkis lugemisvarasse Merete Mazzarella uus raamat (kuigi mõni vana ootab veel riiulis lugemist. Ja eks seegi ilmus juba ca aasta tagasi – tema produktiivsuse juures on varsti ilmselt juba 2 juures). Lugesin kokku, et mul on riiulis kokku 8 raamatut tema sulest, millest vaid 5 on loetud. Ja ega tema raamatutega ongi nii, et neid ei saa palju järjest lugeda. Esiteks see mõtteraamatu stiil, aga ilmselt ka teatud kordused (minugusuge halva mäluga inimese puhul pole suurt vahet – kui isegi meenub, et olen varem lugenud, tore meenutada ikka).

See raamat räägib siis reisimisest, pealkiri tähendab tõlkes “ettevaatlik reisija”. Ja koosneb see kolmest suuremast reisiepisoodist – esiteks Fred Olseni kruiisilaevaga Braemar Amazonases (ja üldse Barbadosest Brasiiliani); teine on pool aastat elamist Austraalia idarannikul Brisbane’i linnas, kuna ta mees kutsuti sinna ülikooli tööle; kolmas on tagasipöördumine Austraaliasse sama aasta oktoobris, et põhjamaalasena nautida taas kord kevade saabumist (kuigi kohalikud ütlevad, et kuna neil mingit erilist külma talve ei esine, pole ka suur kevadeootust nagu meil. Pigem ootavad nemad just talve lähenemist, kui läheb pisut jahedamaks). Üsna pikk eessõna (vähemalt pole veel peatükk 1) on lapsepõlvest, reisimisest diplomaadilapsena ja otsusest, et tema suurena ei reisi!

AGA. Ainult reisimisest pole see sugugi. Kruiisiosas on näiteks palju juttu ta endisest mehest Lars G-st, kes paar aastat tagasi suri. Teises ja kolmandas jälle üsna palju ta isast (ja traditsiooniliselt pisut ka emast, kuna isa avaldus sageli läbi ema või kontrastis emaga).

Ma usun, et ma ei suudagi seda raamatut pikemalt ja sügavamalt kokku võtta. Mulle meeldib lugeda Merete mahlakat keelt, kõrvus kuidagi kõlab, kuidas ta ise seda hääldaks lausa. (Ilmselt on soomerootsi laused eesti keelele omasemad, sest tunduvad ka pikemad ja keerulisemad, riigirootsi keeles pole hea toon väga pikki lauseid kirjutada, olen ma aru saanud – kord rootslastega ühte lihtsalt tõlget üle vaadates selgus, et pooled liitlaused tuli punktidega eraldada. Lisaks oli ühes kohas trükiveana sees “så” sõna “sa” asemel… kas see pole meretelik?). Teiseks ta huumor või pigem iroonia või must huumor on väga tervitatav.

Oma reisiraamatut alustab ta kahe episoodiga oma lapsepõlvest, millega ta ühtlasi iseloomustab ennast ja ennast kui reisijat. Esimene: diivani pealt põrandale diivanipadjale hüppamine, ise samal ajal öeldes: “Ohtlik! Ohtlik!”

[…] den är mitte paradexempel på en livssymbol, det vill säga en situation som man i efterhand kan uppfatta som typisk för ens personlighet. I ett par och sjuttio år har jag fortsatt att ta mycket små risker, samtidigt som jag själv snarast haft känslan att mitt liv stått på spel. (lk. 6)

Siinjuures kirjeldab ta ka enda olematut orienteerumisvõimet, mille püüab enamasti naljaks pöörata, teades ise, et asi on täitsa tõsine.

[…] jag frågar mig sällan fram för mitt förhållande till vägbeskrivningar liknar vissa människors förhållande till matematiska förklaringar: jag är till den grad övertygad om att jag inte kommer att förstå dem att jag inte ens förmår lyssna. (lk. 8)

Teiseks iseloomustab ta ennast ühe teise väikese kombega lapsepõlvest – ärkamine hommikul ja ütlemine: “Teeks midagi toredat” (no ei leia kohe raamatust üles, aga mäletan, et polnud “Mis me täna teeme?”). Kokkuvõtteks kirjeldab ta oma “ettevaatlikke” reise turvalistena – nii, nagu ta on turvalisust elu jooksul kogenud. (Kasvõi reis Amazonasesse kõige hillitsetumal viisil, mis üldse võimalik – ühegi plekita ja kortsuta täiuslikul kruiisilaeval). Üks väiksena reisimise episoode oli see, et alati oli isa vastas. See kõlas väga turvaliselt (või ema jutt sellest, et kui teised lapsed kõndima õpivad ja kukuvad, ajavad nad ennast püsti ja proovivad edasi – Merete oli jäänud istuma ja ootama, kui ta üles tõstetakse. “Sest ilmselt sind tõstetigi” – see viitas jälle Meretele kui oma isa tütrele, keda isa viimase võimaluseni kaitsta püüdis. Nagu mõni muumitegelane – kuigi mitte Muumitrolli vanemad).

Muidugi loeb ta juurde palju raamatuid reisimisest, tsiteerib teisi mõtlejaid. Reisimine on kahetine – mõnel on eesmärk jõuda punktist A punkti B ja tagasi. Teised on teel. Nii kangesti tahaks ju kuuluda nende hulka, kes on teel, avastavad seda, mida näevad, kui olla need, kes sõidavad kuhugi, et näha seda, mida nad vaatama tulid. Ometi on ta ise samasugune turist nagu teisedki – kruiisilaev on turistiks olemise kvintessents. Nalja tegi ka ta ütlus pildistamise kohta reisidel – see on hoopis laenatud Susan Sontagilt:

För några decennier sen  menade den amerikanska skribenten Susan Sontag att turistfotograferandet är något som främst utövas av nationaliteter med stark arbetsmmoral: det är en fritidssyssla som liknar ett jobb. Tidigare var det amerikaner och tyskar som ägnade sig åt det, idag är det kineser och japaner. (lk. 114)

Ilmselt tunnevad ka eestlased ennast tugeva töömoraaliga rahvana ära. 🙂

Foto: © Fred. Olsen Cruise Lines

Foto: © Fred. Olsen Cruise Lines

Sedasorti  täpseid tähelepanekuid on palju. Rääkides isiklikust suhestumisest teemaga – ma ei suudaks ettegi kujutada, et suudaksin sellisel kruiisilaeval ellu jääda, mida ta Amazonase-reisi puhul kirjeldab. Kus kuulud reisijana sellesse klassi, keda ülejäänud vaesed filipiinlased või teised laeva peal teenindavad – klassivahe tundub eriti terav ja piinlik. Ma ei suudaks muidugi viibida ka nii kaua laeval (no vaadake pilti – kas suudaks seal üle ühe ööpäeva viibida? Mõni reisija käib hommikuti laevatekil jooksmas, nemad Larsiga jalutamas…), ma ei suudaks reisidagi nii palju järjest. (Tallinki Rootsi laeval võin ühe sõidu, suisa kruiisi, nagu selgus, üle elada. Aga seal pole kajutipersonali ja reisija vahel ka nii suur lõhe). Ja kontrastina äsja loetud Greta-raamatule oli muidugi samuti ehmatav lugeda mõttetu loodusereostamise vaatenurgast … (Nägin kunagi mh ühte dokumentaali, mis käsitles just suurte kruiisilaevade tilsivett ja kuivõrd suurel määral nad seda tegelikult sadamates lubatud kohadesse lasevad vs. merre. See oli ehmatav ja silmiavav). Ja eks Meretet piinab see “kruiisihäbi” samuti (kuigi etableerunud termin on muidugi lennuhäbi, millega ta seda tunnet seostas), raamatu lõpus pärast tänusõnugi veel kirjutab, et ikka piinlik, arvestades uuemad teadusuuringuid selle kohta, mis looduses toimub.

Raamatu Austraalia osadest võib tegelikult lugeda Austraalia reisimuljeid koos ajalooga, Merete versioon “Meie (pool)aasta Austraalias” saatest. Nojah, eks seda on ka hariv ja põnev lugeda (seda enam, et me tegelikult elame nendega üsna erinevas inforuumis), võib-olla oleksin ise eelistanud ta enda mõtisklusi rohkem. Teda iseloomustab huvi inimeste vastu – sellepärast räägib ta väga põhjalikult neist, kellega on teel kohtunud. (Kohati tundub suisa hirmus – see on nagu ajakirjanikuga rääkimine, kunagi ei tea, mida artiklis kasutatakse. Tema tuttavate puhul – ja ka kruiisikaaslaste pooltuttavate puhul – võib tekkida tunne, et ei julgegi midagi rääkida, leiad ennast kohe raamatust).

Nojah, tundus igatahes kohtumisena vana tuttavaga. Nüüd ma vist siiski ootan veidi, enne kui ülejäänud 3 tema raamatut riiulist läbi loen, et jälle sama taaskohtumise tunne tekiks.

  • Johan Werkmäster, GP – ei mõista samuti, miks peaks inimene sihukese summa raha taolistele kruiisidele panema, kuid kirjutab: “Dock är det uppfriskande att Mazzarella – i en tid då det blivit skamligt att resa – så ärligt beskriver bevekelsegrunderna för att färdas som hon gör. Hon känner flygskam, också kryssningsskam (hur mycket bunkerolja gör ett fartyg av med per dygn?) och – inte minst – skam över att vara en så föraktad varelse som en kryssningsturist. Men hon bär skammen med stolthet.”;
  • Peter Lüttge on Svenska Yles veidi kriitilisem. Kirjutab ka, et saame ühe raamatu sees kolm raamatut – ühe Amazonase kruiisist, teise Austraaliareisidest ja kolmanda tema perest. Vabandusele, mille Merete kirjutab raamatu alguses – et ilmselt tuleb palju kordusei varasemast, aga loodetavasti edasiarenduste ja sügavuti minekutega, vastab kriitik: “En ganska from förhoppning. Insprängt i de två andra böckerna, den om kryssningen och den om Australien, skriver hon om sin mamma och sin pappa och sin son och sin svärdotter och sin första man och sin andra man och sin tredje man och fan och hans mormor. / Allt som oftast har de här berättelserna ingen som helst anknytning till det som sker i övrigt. Och ja, hon upprepar sig.” Noh, ühesõnaga ta on üsna kuri ja verine ja ma ei saa öelda, et ma vastu vaidleks. Lihtsalt kuidagi isiklik suhe on selline, et ma olen nõus seda raamatut lugema ja kirjanikust ikkagi hästi mõtlema 🙂 .
  • Pia Bergström Svenska Dagbladetis (tasuline).
  • Bodil Zaleski Hufvudstadsbladetis (aga tema blogis on sissekanne tasuta lugeda)
  • Anneli Jordahl kirjutab Aftonbladetis räägib ainult raamatu esimesest osast, Amazonase kruiisist.
  • Inger Dahlman kirjutab UNT-s, aga tundub ka, et leheruum sai pärast Amazonasest kirjutamist otsa ja ülejäänu tuli ühte lausesse ära mahutada.
  • Maria Vedin alustab NSD-s kusjuures samuti minu mõttega: “Möjligen kan man tycka att Merete Mazzarellas bok om resande kommer lite opassande, med tanke på den klimatdebatt om just resande som nu är i växande.” Ja ta lõpetab sõnadega: “Fartyget är ett Aniara, men ännu utan dystopisk destination. Utmaningarna verkar bestå i att motstå paraplydrinkarna och istället läsa en god bok, mellan promenadvarven. / Jag får ingen riktigt klar bild av vilka insikter just denna resa ger, jämfört med alla tidigare resor, och kanske trodde författaren att reseskildringen skulle kunna hålla sig i en bekvämlighetszon där inte resande i sig problematiseras. Epilogen, uppenbarligen av senare datum än själva manuset, och vilken tar upp den globala uppvärmningen, ter sig pliktskyldig, men också till intet förpliktande, eftersom slutsatsen blir att åtminstone författaren inte kan sluta resa. En brasklapp, med andra ord.”
Rubriigid: raamat, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s