56. Diego Arboleda, Raul Sagospe “Elio. Üks animatograafiline lugu”

Ma ei julgenud enda pakse raamatuid väga lugema hakata, kartes, et raamatukogu omad tulevad kõik korraga. Raamatukogust saabus aga lühike ja uus lasteraamat Toledo kirjastuselt. Selle raamatu suur pluss on illustratsioonid – lugedes on tunne, et peaaegu et tahaks, et keegi seda su kõrval ette loeks, nii et ise saaks samal ajal illustratsioone uurida! (Seega jälle vanemate ja laste ühisraamat). Teiseks on muidugi suureks plussiks, et tegelased on valitud ajaloost – kinematograafia ajalugu ja sellega seotud segadused. Vendasid Lumiére’e teame me kõik, teisi mitte. Inimestest kuni asutuste ja hoonete ja väljakuteni. Kõik see kokku on segatud seikluslikuks lasteraamatuks, mis saab alguse olivertvisilikult orbudekodus. Peale piltide, ajaloolise tausta ja lasteraamatulike seikluste on siis ka põhiline kandev idee nägemises – kuidas keegi midagi näeb, mis on silmamoondus, mis on päris maagia, millised teod peegelduvad hiljem teistelt sarnastena tagasi. Peategelane – väike poiss nimega Elio kannatab (?) akromatopsia all – ta ei näe värve. Samas on ta üks terasemaid tüüpe ja eristab ka halle varjundeid. Päevavalguses ei saa ta ilma pimendavate prillideta olla.

Ülekõige aga soovitan seda raamatut ikkagi kujunduse ja piltide pärast! Las keegi loeb teile pigem ette, lugege vaheldumisi, kui ise laps pole.

Rubriigid: raamat, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s