filmielamus. Päevade sõnad.

Vaatasin eile lõpuks teleesilinastust Marju Lepajõe filmist (järelvaatamiselt). Ükski teine aeg mulle kinos enne ei sobinud – ainult eilne. Siis selgus, et kolmapäeva õhtul (liiga hilja) näidatakse ka telekas. Seetõttu vaatasin samal ajal, kui oli Elektriteatri seanss, aga rahulikult kodus. Vaatama asusin pigem selleks, et teada, aga avastasin enda jaoks Marju Lepajõe (noh, paraku sutsu hilja tõesti). Viimati nägin teda Tartu laulupeol kuskil müügiputkade vahel, kilekott käes – peale vaadates poleks tõesti arvanud, et nii cool tüüp (ja mitte ka ametlikest kõnedest, mida olin kuulnud – oli asju, mis mulle nendest just ei meeldinud). Hakkasin poole filmi pealt ta öeldut lausa välja kirjutama. Kuna facebooki ajajoon vajub kuhugi aegade hämarusse ja ilmub vaid järgnevatel aastatel samadel kuupäevadel välja, pean ikka siia ka ära tooma need tsitaadid.

  • (ca 33:50) “”Milleks need tõlkijad”, kui palju olen pidanud vastama sellele küsimusele. “Võiks midagi elulisemat.” Ja alles siis, kui näiteks saad mingi, noh, preemia või…. siis nagu inimesed lepivad, et jah, jah tõesti, noh said preemia. Aga milleks see sisuliselt vajalik on, seda on väga raske seletada. Neid inimesi, kellele ma pole pidanud sellele küsimusele vastama, on väga vähe. Üksikud inimesed, kes ei küsi, on sellised. Nagu ema ei küsinud, ütles, et see on hullumeelsus, aga jätka kindlasti.” “…pean alati õigustama, miks ma ei saa sinna minna, miks on vaja lugeda. Ja kui ütled veel, et armastatuim asend on voodis lugeda, see tundub, see on absoluutne elu raiskamine. Et – “Aga kus on kasum?” “Kas sa üldse kasumit ei teeni?” “Kus on kasum?” No ei ole jah kasumit…”
  • Ühes kohas (ca min 31:09) võrdleb aia rajamist teaduse tegemise ja õpetamisega. Meenutab vanasõna, et kui tahad olla ühe päeva õnnelik, joo end purju. Kui tahad olla õnnelik üks aasta, võta naine. Aga kui tahad olla õnnelik kogu elu, raja aed. Kogu saate vahele on pikitud ka tsitaadid tõlgetest, sellele järgneb: Faehlmann “Observationes Inflammationum occultiorum” (Vaatlusi varjatumatest põletikest): “Ja kusagil on üks aed, seal kasvab taimeke nimega Scientia. Tema õied, mida kutsutakse Theoria’ks, on uhked, ta lõhn hõrk. Kuid värvide sära pimestab silmad ja imeliselt magus lõhn nõrgestab mõne aja möödudes aju. Seevastu vili, mille nimi on Praxis, on taeva magus and, kosutab närbunut, aitab üles lootusekaotanu, kuivatab pisarad sellel, kes heidab meelt, ja kogub seemneid uute õite ja viljade jaoks, kogub seemnekorvi igihaljaste mõtete jaoks ümbritseva maailma tänulikus südames. On palju aednikke, kes leiavad end ootamas imetaime, aga üks näeb ainult õisi, teine ainult vilju, harva õnnestub nii, nagu peaks. – Sa oota õisi, mu poeg, aga lase nad jõuda viljadeni!”
  • “No üldiselt jõudu annab masendus. […] parim seisund on tõesti kerge masendus. Tähendab, kui sa oled väga õnnelik, mingitel inimlikel põhjustel, sa oled totaalselt õnnelik – tegelikult ei tule sealt midagi. Sa oled lihtsalt jube õnnelik. Sa tegelikult ei tee mitte midagi, see on tegelikult niisugune viljatu, noh. […] Hoopis parem, kui sa oled kerges masenduses, siis läheb selgeks. Või kerge nukrus. Totaalse õnne seisundis ma olen suutnud teostada ainult ühe raamatu. Ja see oli kreeka-eesti Uue Testamendi õppesõnastik. Sest kui sa armastad mõnda inimest, sul on justkui väga palju sõnu, aga teksti ei saa kirjutada, täielik jama tuleb välja. Aga kui sul on vaja sõnastikku kirjutada… just sõnastiku jaoks see on parim seisund.”
  • “Kui sa väga palju loed, siis tajud muutuvad palju teravamaks. Ta ei nürista. Sa tajud iga asja palju värvilisemalt näiteks. Ka LSD, ka kanep peaks mõjuma nii, et kõik tajud teravnevad – aga tekib tahtetus. Kanepisuitsetajad räägivad seda. Mina tajun seda sama – kõik tajud teravnevad: värvid, helid, lõhnad, et see mikrotasand kuidagi avaneb, aga samas tahe ei kao, tahe tugevneb. Et kui istud oma raamatute sisse, siis hakkab see tegelik tahe. Sa astud sellest krambist välja […] Ma imestan, et kõik kannatavad selle spastilisuse käes. Miks inimesed midagi ei taha muuta. Inimesed kardavad sellest amokist välja astuda. Aga on vaja välja astuda ja muuta elu tsiviliseerituks kuidagi. Meie väikses ühiskonnas on seda minu meelest isegi rohkem võimalik kui suures. […] Vot siin oleks võimalik tekitada selline tsivilisatsioon ja selle eest peaks vastutama ülikool. Et rahustada maha ja kutsuda inimesi niisugusele tasakaalukale nii-öelda elule. Kõiki valdkondi. Ülikool ei tee seda. Ülikoolid räägivad kogu aeg: “Meil on konkurents, konkurents, jookseme, turg, turg!” Kus see turg on, eksole. No mis, ei ole see turg ju nii oluline. Tegelikult ju ei ole. Sest ülikooli peab üleval rahvas. Rahva sissetulekud tuleks hoida stabiilsed, siis on maksud stabiilsed. Ülikooli rahastus oleks stabiilne. Ülikool peab tagama rahu ühiskonnas ja mitte jutlustama sellest meeletust võidujooksust.”
  • Uute raamatute kohta (ta sai just peene köite Erasmuse kogutud teostega, mille filmi pärast tavatult varakult lahti võttis): “Kõigepealt tuleb mõnda aega panna iga raamat tõmbama, sest kohe lugeda on primitiivne, sa pead vähemalt aasta otsa talitsema ennast, ta peab tõmbama nagu hea tee või kohv või ta peab seisma, ta peab harjuma teiste raamatutega astuma kontakti.”

Vaatasin õhtul telefonist otsa ka aastatetaguse (2015 märts) Plekktrummi (kui toimusid nähtavasti just eelmised valimised enne seda viimast, mis kaotas riigimehed). Kohe meenus, et vanasti tundus Joonas Hellerma mulle veidi ebapiisav, selline noor ja roheline – praeguse ajaga võrreldes ongi (vaatasin just esmaspäeval Pärt Uusbergiga Plekktrummi, enam pole saatejuht nii pinnapealne). Marju Lepajõe äärmiselt lahe subtiilne huumor ja tarkus on lihtsalt vaimustav.

  • Eriti soovitan kuskil 36. minuti paiku, kui ta selgitab eestlaste jaotumist, nagu tema seda näeb – koorilauljad ja rahvatantsijad. Kas täpsemalt saabki? Mitte unustada seda lahedat irooniat, mis alati taustalt kumab. “Üks pool on niisugune melanhoolne, enesesse tõmbunud, kes kogu aeg on mingis veidi raskemeelses seisundis. Tähendab, koorilauljad on üsna melanhoolsed inimesed. Kui vaadata koorilauljate nägusid. Kas seal peegeldub eriline rõõm? Ei. Seal on alati niisugune pühendunud kurbus. See on väga oluline. See on väga ilus. Ja kui võtta sinna kõrvale rahvatantsijad – nad suudavad 24 tundi tantsida. Siis nad magavad tunnikese – nad tantsivad järgmise 24 tundi. Kõige hämmastavam oli see, kui tantsiti Tallinnast Tartusse, rahvatantsijad. Ma ärkasin öösel kell 4, ma ei saand aru, mis toimub – tantsitakse, kell neli öösel, on pimedus ja seal – rahvatantsijad, eksole. Minu meelest see katab täielikult. Kui ma ise inimestega suhtlen ma püüan kohe aru saada, kas ta on koorilaulja või rahvatantsija, ja kohe on võti käes, jah. Mingisugune võti, kuidas edasi minna.”
  • 18nda minuti paiku küsib nooruke Hellerma, mis see vanades tekstides ja ajaloos istumine teeb Marju Lepajõe suhtumisega olevikku. “Minu jaoks on olevik ikkagi ladina grammatika mõistes perfekt, et see on millegi olnu täiuslikkus, see praegune olevik. Ja ma ei saa elada ilma selleta, et ma seda minevikku ei teaks. Aga see on väga subjektiivne. […]” JH: “Kuidas see praeguse aja inimene, see praegune aeg teile paistab […]?” “Ma pean ütlema, et see 21. või 20. sajand on ikkagi nii värske asi, et ma ei ole üldse jõudnud sellesse õieti süveneda. […] Praegu on meil kreekakeelse munkluse/monastilise teoloogia seminarid. Ja seal on Pontose Euagriosel [?] üks mõiste, mida ma tõesti kasutaks. Ja see on see, millest munk peab vabanema, see on perispasm. Kõik teavad, misasi on spasm, eksole, ta on kramp, aga munk peaks vabanema perispasmist. Sellest, et ta on krampi tõmmatud väljapoole, igale poole laiali, nii et tal puudub kese. Minu meelest meie aeg on perispastiline, inimesed on tõmmatud laiali kõikvõimalikesse kohtadesse, kõikvõimalike visioonide, nõudmiste vahel, nad ei saa üldse istuda vaikselt ja vaadata vett. Ma ütleks. See on perispastiline, esimesel vaatlusel on perispastiline.”
  • Lisaks küsis (toona veel nooruke) Hellerma (ca 21:39) vanade tekstide alla mattumise kohta (vs olevikus elamine): “Ma küll ei ütleks, et see on mattumine. Materiaalses mõttes võib-olla tõesti need hunnikud võivad ümber kukkuda ja on neid ju, kes on ka hävinud oma raamaturiiuli kukkumise alla, neid klassikalisi filolooge – lihtsalt kukuvad peale – aga see on ka ainus mattumine.”
  • Viidatakse Müürilehe varivalitsuse liikmete ettepanekutele, mis ilmusid valimiste eel. (min 12:24) “Natuke küsitavusi tekitas see veini ettepanek – mida see tähendas?”* küsib Joonas. Marju Lepajõe vastab: “No jah, see on nii ja naa. Ma hindan antiiki just selles mõttes, et nad ka rõhutavad sümposiastilist kultuuri, väga, see viib inimesi lähemale teineteisele, see avab. See ei sulge. Vein avab, see on absoluutne. Perikles on öelnud, et veini joomine on demokraatia kool, tähendab, me ei saa niisugustest asjadest mööda vaadata, see on põhimõtteline. Ja ta on ka parim vahend, et arendada mõõdutunnet.”

* 1) viia koolihariduses verbaalsusega seotud ained (kirjandus, keeled, kultuurilugu) kohasesse proportsiooni;
2) vähendada vastavate ainete õpetajate nädalakoormust vähemalt poole võrra (10 h nädalas), et nad suudaksid töötada loominguliselt ja individuaalselt;
3) vähendada lapsevanemate üldine 40-tunnine töönädal 30 tunnile, et vanemad ei häiriks last oma kiirustamisega;
4) viia koolitee miinimumini; seada maapiirkondades sisse üldine koduõpetajate institutsioon, et lapsi ei veetaks ühest kohast teise;
5) eelisarendada radikaalselt ülikoolides kõiki humanitaarteadusi õpetajate ettevalmistuse suhtes;
6) alandada veini hinda märkimisväärselt (ideaalis pdl veini = kg kartuleid) jne, et motiveerida täiskasvanuid mõtlema elu üle järele nauditavamas vormis. Ettepanekute pakett nõuab veel tööd.

Rubriigid: teater-muusika-kino. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s