61. Tatjana Tolstaja “Taevane leek. Valitud jutustused”

Täiesti ootamatult haarasin uudiskirjanduse riiulist kaasa selle raamatu (küll on tore, et meie raamatukogus ongi uudiskirjanduse riiulil uusi asju! Suures raamatukogus ei olnud kunagi, need olid alati kohe välja laenutatud).

Olgu kohe alguses öeldud, et raamat on VÄGA HEA. Kuulub mingisse sarja “Maailm loeb” – viimasel ajal on kirjastus Hea Lugu paljude heade asjadega silma jäänud. Tuleb tähelepanelik olla.

Raamat koosneb lühijuttudest, mida ca 250 lehekülje peale on 17. Kirjastuse kodulehel öeldakse: “Tolstaja on kirjutanud 24 n-ö kanoniseeritud jutustust, eesti keeles ilmub neist 14, lisaks veidi teises laadis „Anastassia ehk Elu pärast surma“ ja „Lilith“. Kogumiku viimane lugu „Karu“ on üks tema blogikirjutisi.” See annaks lootust, et neid tõlgitakse ehk tulevikus veel mõned (kasvõi need 10 “kanoniseeritut”). Ja tõlke üle võib ka väga rõõmustada – ilmselt poleks kogu luulelisus, kujundlikkus ja ilu välja tulnud, kui tõlge oleks kehv olnud (tõlkija Katrin Hallas). (Ses osas ka harukordne raamat viimasel ajal, et polnud isegi trükivigu ega pisivigu, mida on tõesti minu arust lõpeks kõikides muidu).

Seda raamatut ei saa ühe jutiga läbi lugeda. Kui ühe loo läbi loed ja kohe järgmise juurde asud, ei jõua uude meeleolusse ja jutustajasse sisse elada. Tihtipeale alustasin, aga jätsin pooleli ja tegin vahele midagi muud (lausa kaks raamatut lugesin vahele). Jutustaja perspektiivid on siis igal pool väga põnevad. Siin on (just alguse poole) lapsi, kes maadlevad oma hoidjaga või leiavad metsa tagant imeliku naise, kellega otsustavad abielluda (jah, juba kirjeldades tundub labane, ei, ei ole). Mul on nii ääretult kahju, et ma need novellid täiesti ära unustan – juba praegugi on esimesi raske meenutada. Kogu see poeesia, mis lugudesse sisse on kirjutatud, vajab keskendumist. Läbielamist. Visualiseerimist. Palju on lugusid möödalibisevast elust, armastusest, lootustest, mis kuhtuvad. Palju on “liite”, kus mehed on passiivsed, teinekord targad või andekad, naised aga (kes on mitmes loos lollid ja pinnapealsed, manipuleerivad) seovad mehe oma võrku. Eks üks asi, mis mulle siin raamatus jälle väga meeldis, oligi see venelik kirjandustraditsioon. Selline ahastus, püüdlus ilusa ja hingelise poole. (Rootsi kehavedelikud, kehvad krimkad, asisus – need tunduvad hetkel nii kaugel ja naeruväärsed). Kusjuures vaheldumisi vägagi maiste asjadega (millest jällegi rootsi kirjandus ealeski ilmselt ei räägi, kui siis labastes raamatutes labaselt). Ühes loos somnambuulist näiteks on mees, kes ei suuda midagi paremat ka välja mõelda, kui ennast Loraga siduda (saades Lora neljandaks meheks). Lora on tõesti väga armsalt rumal naine, vahel on tema jutt edasi antud – väga tõetruu, kusjuures – nagu mingi teadvuse vool, kuigi hoopis reaalne, kui naine püüab midagi öelda, aga ei jõua ega jõua tuumani. Üks koht ajas mu naerma, kus naine räägib oma sõbrannast Ruzannast, kes talle igasugu asju soovitab ja tundub üsna tõusiklik hull olevat:

Ruzanna ütles, et ta teab, kes teda kahjustab, need on mutid töö juurest. Ta ostis endale kolmanda kasuka, tuli tööle ja tundis kohe, et atmosfäär on pingeline; see on elementaarne kadedus, ja on lausa arusaamatu, kust sellised madalad tunded tulevad; sest lõppude lõpuks, ütleb Ruzanna, ega ta ju õigupoolest ei osta kasukat endale, vaid teistele, et tõsta keskkonna esteetilist taset.

Sest ega tema, Ruzanna, ju kasuka seest seda niikuinii ei näe, aga kõigil neil, kes on väljas, muutub hinges huvitavamaks ja mitmekesisemaks. Ja seejuures tasuta. Sest kui on vähegi mingi kunstilisem näitus, tuuakse näiteks “Mona Lisa” või kas või Glazunov, siis nad ju trügivad viis tundi meeletus sabas ja maksavad veel oma verega teenitud rublaga. Aga siin maksis Ruzanna oma rahaga, ja palun – kunst koos kojutoomisega! – ja nemad pole veel rahul ka. Lihtsalt mingi vaimupimedus. (lk. 168-169).

Lõpu poole lühiloos “Lilith” on kirjutatud naistest – esialgu üldiselt, tuues sisse doktor Žuki, kes 1906. aastal kirjutas raamatu “Ema ja laps. Naise hügieen”:

[…] et paljud ei mõista, ei oska arvesse võtta naise tervise haprust, erilisi vajadusi, mille loodus on õrna, rabeda peale pannud. On selline tava – muretseb doktor Žuk -, on ohtlik tava: kohe altari eest viia noor naine pulmareisile, ja eriti kiputakse Itaaliasse. Reisi raskused aga, vajadus sagedasti edasi liikuda, ühest kohast teise ümber paigutuda võivad mõjuda naise tervisele hukatuslikult – ja mispärast? Sellepärast, et noor abikaasa mesinädalate ajal täiesti andestatava tormakusega mõnikord andub kirele hommikusel või päevasel ajal, see tähendab siis, kui on vaja juba valmistuda ja edasi sõita; naisel on siiski pärast suguühet hädavajalik vähemalt kuus tundi puhkust, soovitavalt pimendatud toas ja kõikvõimalikus rahus, vastasel korral ei suuda ta oma jõudu taastada, pärast vapustust toibuda. (lk. 241)

🙂 Sealt edasi räägib ta naise kohandumisest, vajadusest muutuda, kuidas kübaratest said kiivritaolised kübarad, edasi baretid, kuidas hiljem on asi sootuks muutunud ja kui doktor Žuk sisse astuks, saaks ta kreepsu – naised ükskõik kuidas riides, peakatteta jne jne. Ja siis trollibuss, kus alati sõidab see vana naine, kes on veel žukiaegne. Alati on kulmudele triip tõmmatud (nüüdseks parkinsonitõvest väriseva käega), huuled värvitud, mingi kummaline asi kaabuks peas. Ja kuidas teda nähakse. Tagasi ehmutakse, jah, seda ka. Ent tema naeratab armastusväärselt.

Vahepealne lugu “Anastassia” tapetud tsaariperekonna ühest ellujäänud tütrest oli nii tõetruu, et tundus tõesti, et tegemist on pooleldi dokumentalistikaga. Pole tausta uurinud – kas sellelaadsetel juttudel oli tõepõhi all. (Ahah, vaatan, et Wikipediaski on sellest kirjutatud, päris laialt levinud müüt)

Seega – soovitan. Omamoodi melanhoolne ja venepärane lugemine, kuidagi ääretult naiselik kirjutusviis, voolav. Kirjandus parimas mõttes. (Aga aega tuleb varuda, korraga lugeda ei saa).

Rubriigid: raamat, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s