Selle raamatu järjekorraski seisin õige pikka aega. Ootused olid kuidagi üles kruvitud. Pidi jube põnev olema. Nüüd, raamatu läbi lugenuna, ütleksin, et krimkad pole eriti minu teema ilmselt. See oli suhteliselt klassikaline krimka. Leiti surnud tüdruk, ajakirjanik märkas, et justkui keegi ei hakka asja uurima ja tegeles detektiivitööga ise. Mingeid eriti ootamatuid pöördeid ei ole (või olen ebaõiglane?), käib ühe inimese juurest teise juurde, saab väikseid niite igalt poolt järgmise otsingu tegemiseks. Kuniks jõuab võika lahenduseni.
Tjah, ma ei oska öelda. Kirjanduslikult oli suhteliselt tavaline, mingid isiklikud arengud kuigivõrd välja ei paistnud, omavahelised inimlikud suhted jäid tagaplaanile (sest ajakirjanik/uurija oli pidevalt nii tegevuses ja minu arust nagu ei hoolinud ka ülearu muust). Ka lähisuhtes olev paar teietas. Põnev….
Krimkasõpradele soovitan, viibime II maailmasõja eelses Budapestis. Väljaandja on Regio, sest väidetavalt on siin kirjeldatud kõiki tänavaid ja linnaosi nii täpselt nagu mõnel kaardil. Võib täitsa juhtuda, trammiliinidki olid üsna selged. Mina aga ei tunne Budapesti ja minu jaoks oli see pisut raskendav nüanss (sellepärast meeldib mulle pigem Rootsi linnade kohta lugeda – seal kujutad ette, kus keegi liigub).
Õigesti ütleb Krisztina Lengyel Tóth Apollo leheküljel: “Võime raamatut nimetada ka sotsioromaaniks, sest autor maalib lisaks põnevale mõrvaloole detailiderohke pildi sõjaeelse Kesk-Euroopa suurlinna elust-olust.” ja lisaks:
Lugedes ligi suhteliselt filmilik tunne. Raamatust ongi vändatud ka film – just kolmapäeval oli selleteemaline õhtu Elektriteatris (mul polnud tol õhtul aega). Hetkel tundub, et ma ei olekski tahtnud seda filmi näha, mul on hetkel tunne, et kui, siis vaataks teistsuguseid asju.
Hiljem lisatud:
- Martinsoni EPL raamatublogi.
- Suht nõus LauriLaanistoga, kuigi ma ei osanud suuremas pildis sedasi tabavalt kirjeldada. Ega julgenud.
- Kaus Sirbis.
Pingback: Foreign language reviews of Vilmos Kondor’s novels published abroad – A magyar krimi kritikai portálja