25. Alessandro Baricco “Korda kolm koidikul”

Ilmselt seisab see raamat (sõbrad, Apollos tundub olevat eriliselt soodne allahindlus – tellige poest kindlasti karantiini ajal ja lugege. Või kinkimiseks) mu lugemisnimekirjas juba neli aastat, ilmumisest saadik. Näppu jäi lihtsalt sellepärast, et kõndisin raamatukogus hooletult riiulini, kus on D-täht, B lihtsalt jäi silma. Õnneks on see väga lühike, sain kiirelt läbi lugeda. Baricco on varasemast meelde jäänud hõrgu stiiliga, kunagi suisa ostsin Novecento pärast lugemist riiulisse, aga unustanud olen ilmselt ikka. (Siidi lugesin rootsi keeles ja ilmselt ei tunnetanud seda luulelisust, kuigi sisu mõnes mõttes mäletan ja võin aimata, et siiski väga hea oli. Eriti soovitajale mõeldes).

Ka see raamat oli just selline, millised mulle meeldivad. Kolm kohtumist koidikul, mis toimuvad eri aegadel ühe mehega, segipaisatud järjekorras. Kohtumised erinevate naistega – st. igas loos ühe naisega. Siis, kui ta oli laps ja ta silme all põles ära ta kodumaja, sinna sisse omavahel tülitsevad vanemad. Siis, kui ta oli just kellegi tapnud ja ta vangi viidi. Siis, kui ta aitas ühel noore tüdrukul oma jõhkra poisi juurest minema joosta. (See kõik kõlab väga banaalselt, aga mul on tõesti raskusi mõne aja pärast meenutamisega, millest see raamat üldse rääkis).

Just need inimlikud kontaktid lakoonilise, kuid täpse dialoogiga on ilmselt see osa, mis mind kõige rohkem võlub.

Ega polegi midagi pikemalt kirjutada.

Lingid:

Rubriigid: raamat. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s