58. Guillaume Musso “Mis saab pärast…”

Noh, sattusin hoogu. Tellisin nüüd suveks Musso’d, sest on kerge lugemine ja pole nii väga vastumeelne olnud (nagu öeldud, esimesest midagi ei mäleta peale selle tunde). Eh, ega saa sedasi järjest lugeda. Raamatu kohta võib öelda: korralik tükk, kerge lugemine (üks laupäev), aga mingi imelik segu ollivuudist ja Coelho Veronikast. Noh, paar üksikut pisidetaili loogikas nagu häiris, aga üldiselt häiris seekord siiski see ollivuudlikkus.

Esiteks panen ametliku kokkuvõtte:

Nathan upub kaheksa-aastaselt järve, kui läheb üht tüdrukut päästma.
Südame seiskumine, valgustunnel, kliiniline surm. Ja siis vastu kõiki ootusi uuesti ellu naasmine.

Kolmekümne kaheksa aastaselt on Nathan hiilgav New Yorgi advokaat. Lahutusest masendatuna matab ta end töösse. Siis ilmub ta ellu salapärane arst.

Nojah, see salapärane arst on justkui surmade ettenägija ja Nathan mõistab, et ta vaevu elab selle aasta jõulud üle. Eks selline “ela nii, nagu oleks see suu viimane päev” stiilis raamat ole. Seiklusi. Ja samas ka, et poleks vaja teada, et me sureme, hakkame üle kombineerima. Aga üldiselt võib öelda, et mind ajas pisut närvi ja lugesin kiirelt ära, et asuda ühe paksema kallale, mida ilmselt loen järgmised kuu aega…

Ma ei saa jälle sisu ju ära rääkida, aga enda jaoks paneks siiski kirja, nii et ärge edasi lugege. Sest kokkuvõtteks muidugi selgub, et hoopis Nathanist endast saab see surmade ettenägija ehk sõnumitooja. Ja see asi saab alati alguse lähedasest inimesest. Seega tundub osaliselt kogu eelnev kuidagi… elu eriline ohtuseadmine, mõttetu. Kui äi põhjustab purjus peaga avarii ja põgeneb sündmuskohalt, võtab näiteks Nathan süü endale, kuna teab, et sureb kohe ja on parem, kui süüdistus esitataks talle ja perekond jääks terveks. Noh, selgub siis lõpuks, et surema hakkab ilmselt ta lahutatud naine, keda ta endiselt väga armastab ja kellega on õnnelik reunion.

Kergeks suvelugemiseks – miks mitte. Ma ise pole sedasorti raamatute eriline lugeja, aga möönan, et see on mu enda probleem. Kes soovib midagi lihtsamat ja köitvat – palun.

Ja ongi film ka vändatud (see ei kutsu nagu isegi vaatama 🙂 )

Rubriigid: raamat, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s