60. Guillaume Musso “Central Park”

Tellisin korraga mitu Mussod. Seda ei julgenudki ette võtta, kuna tegelikult tundus kokkuvõtet vaadates, et äkki olen ma seda juba lugenud. Ei olnud (õnneks on mul blogi, sain järele vaadata. Originaal on alles 2014 ilmunud).

Seega loed raamatut, mis on jälle kiirelt edasiliikuv ja väga põnev, sisupööretega. Ometi lõpplahendus jätab veidi suud maigutama – et niimoodi siis? Tegite jälle ollivuudi mulle? Kui ma midagi sisust ei kirjuta, siis ma midagi pärast ka ei mäleta. Panen siis ametliku kokkuvõtte:

Alice, noor Pariisi politseinik, ja Gabriel, Ameerika džässpianist, leiavad end käeraudadega teineteise külge aheldatuna ühelt pingilt Central Parkis. Nad ei tunne teineteist ega mäleta oma kohtumist. Eelmisel õhtul pidutses Alice koos sõbrataridega Champs-Élysées’l, aga Gabriel mängis klaverit ühes Dublini klubis. Võimatu? Ent ometi…

Jahmatusele järgnevad küsimused. Kuidas nad leidsid end nii ohtlikust olukorrast? Kelle vereplekid on Alice’i pluusil? Miks puudub ta relvast üks kuul? Et nendega juhtunut mõista ja tavaellu tagasi jõuda, peavad Alice ja Gabriel tegutsema koos. Tõde, mille nad avastavad, pöörab nende elu pea peale…

Ja rohkem ei tohigi muidugi öelda, et mitte sisu ja lõppu paljastada. Enda jaoks (spoiler!) kirjutan siiski, et lõpuks selgub, et kõik on lavastatud ja siis nad elasid õnnelikult elu lõpuni. Oeh.

Rubriigid: raamat, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s