69. Mikael Persbrandt. “Så som jag minns det” (Carl-Johan Vallgren)

mikael-persbrandt-sa-som-jag-minns-detSee raamat ilmus juba ammu, 2017. Toona vaatasin poes ja jätsin ikka ostmata. Aasta tagasi ostsin paper-backi (toona oli võimalik veel Stockholmis käia!) ja oma raamatute lugemisega on ju alati aega…. Võtsin lõpuks ette ja läks kiirelt käima ja mulle väga meeldis.

Eellugu on ehk see, et olin 2014. aasta algul vaadanud “Mig äger ingen“, kus ta mängis (mh ka) vana alkoholiseerunud isa (Åsa Linderborgi raamatu ainetel).

Siis käisin kunagi PÖFFil vaatamas Taani filmi “En du elsker”. Sealtsaadik on mul mõnel plaadil see lugu:

Toona oli veel kade meel, et Persbrandt pidi tulema Tallinnasse ise ka rahvaga kohtuma, aga mina olen ju Tartus. Kui selgus, et ta sulges ennast  hotellituppa ja hakkas jooma ega tulnud enam välja sealt, siis oli mul isegi hea meel. Ei jäänud millestki ilma…. Ja tõsi, selles raamatus selgub, et see oli üsna vahetult enne absoluutselt põhja jõudmist:

Mul on raske mingit kokkuvõtet kirjutada. Ainult fragmentidena. Nimelt see, et 2010ndatel, kui ma teda kahes filmis nägin, hakkas ta mulle väga meeldima ja tuli ju kuskilt tuttav ette. Guugeldasin – nägin teda filmides noorema tegelasena ja vaatasin, et ei meeldi üldse. Siin raamatus räägib ta ka, et mingil hetkel sai ta need vanemate meeste rollid ja pelgas, kuidas välja tuleb. Mina leian, et vanemad mehed (rollid) sobivad talle palju paremini!

Olin vaadanud ka Skavlani saatelõiku temaga – vaatasin selle ka nüüd üle. Seda enam, et alles nüüd sain teada, et neil on ka teistmoodi side, millele nad intervjuu alguses viitavad, aga millest ma toona aru ei saanud. Mikaeli esimene suur armastus / pikaajaline elukaaslane on nüüd Skavlani naine ja neil on kolm last.

See, millise põhjalikkuse ja selgusega see lugu on jutustatud, on paeluv. Seda võib lugeda ka üsna üldiselt kui ühe inimese lugu karjääriredelil ja samas ka allakäiguteel (alkohol ja kokaiin). Ainuke asi, mis võis hulluks ajada – alatihti kerkisid üles nimed (näitlejad, lavastajad, režissöörid), keda tuli guugeldada, et üldse mingi pilt tekiks. Väga paljusid näitlejaid ma tean nägupidi, teistel jälle nime, aga nägu ei tule kohe meelde. Paljud sain alles guugeldades selgeks. Lisaks igasugu suhted sinna juurde.

Veel meeldis mulle, kuidas ta nii paljude näitlejate ja lavastajate kohta hästi kirjutas. Mõne kohta ka halvasti, aga enamasti siiski hästi ka ette.

Tegelikult meeldib mulle tema poosi puudumine – et ta on oma loomult lihtne Jakani poiss. Ja ei häbene, et huvitub motospordist. Terve pikk peatükk on erinevatest autodest ja mootorratastest, mis tal on, kus ta nendega rallimas käib ja millist rahuldust pakub lõõgastumine pärast tööpäeva garaažis neid tjuunides või parandades.

Samas on ta ju ka täielik kunstnik. Kunst oli mh see, mille abil ta põhjast välja ronima hakkas. Maalides. Ja maalides. Ja maalides. (Ta on seda isegi nooruses õppinud. Peale kõige muu, mida ta on õppinud. Käinud tantsuakadeemias. Lavakoolis samas mitte).

Mis ma oskan öelda. Et vaadake enne nt. see saade ära ja siis on juba natuke kergem raamatus ka mõned tegelased omale kohale seada:

Ahjaa. Ta kirjutab siin palju ka erinevatest filmidest, milles ta on osalenud. Mis oli huvitav, mis hea, kus režissöör andis häid viiteid, milliste näitlejatega oli hea koos töötada. Muuhulgas tekkis mul huvi ühe filmi vastu (Staho “Dag of nat”) ja ma leidsin selle täies pikkuses Youtube’ist, mistõttu venis raamatulugemine ka selle võrra, et vaatasin selle eile ära. Võiks öelda, et hea. (Kuigi Persbrandt ise noorena ei meeldi mulle samavõrra kui vanana, liiga sile).

Võiks öelda, et ingmarbergmanlik – selline pikad kaadrid, näod, tegelt on kõikide elu raske. Ometi midagi siin on, mis mullegi meeldib (masendus ju muidu ei meeldi).

Lausa anekdootlik oli, kui ta valiti Beorni osatäitjaks ühte maailma kalleimasse filmi, “Kääbikusse”. Kogu selles anekdootlikkuses oli samas sees ääretu kurbus (maailma pärast, Micke pärast, filmitööstuse pärast). Näiteks see, kui kallis oli tema kohale lennutamine. Kuidas ta pidi kella 3-4 ajal öösel grimmi minema, sest grimmi tegemine võttis 4 tundi (lõpuks juba 3). Mingeid karvu kleebiti, silikooni, käpad…. ja siis kuidas istud ja ootad, millal võtteks läheb. Teinekord jääb võte siis hoopis ära. Sõidad Rootsi tagasi (üks ots üle 30 tunni lendu). Filmis pidi olema kokku vaid paar kohta, kus ta on sees – ja teda sõidutati kohale üle kümne korra…. Ja kui ta siis nt Ian McEwaniga toimuvat stseeni mängima lootis hakata…. Kuna Beorn pidi olema nii palju teistest suurem, tuli tal ringi käia, käes tokk, mille otsas tennisepall. See oli märguanne tema “külalistele” selle kohta, kus hakkab tulevikus asuma Beorni pea. Kui tema aga mängima sain hakata, tulid külaliste asemele tennisepallid, kellega ta pidi suhtlema – teiste hääled tulid kõrvaklapist. Jube. Ja see, kuidas ta kirjeldas – naljakas.

Ja mis on kõige imelikum – pärast lugemist enne magamaminekut muutusid unenäod jube ärevateks või seikluslikeks (mitte tavapäraselt, vaid mingi sebimine ja jama).

  • Åsa Linderborgi kokkuvõte Aftonbladetis on lugemist väärt. “Som spökskrivare för Så som jag minns det har Carl-Johan Vallgren förvaltat Persbrandts berättartalang mer än väl, språkligt och inte minst dramaturgiskt. Det här är en av de mest intensiva memoarer jag någonsin läst. Omslagets våldsamma blå kulör – som jag gissar ska föra tankarna till Persbrandts karaktäristiska ögon – härbärgerar hisnande läsning.” […] “Det är en bok om kärlek till kvinnorna, Maria Bonnevie och Sanna Lundell – good lord, vilket tålamod! Det är Sanna som får honom att inse att han är bipolär. Det är först då, 2014, som han får ordning på sitt liv.” […] “Så som jag minns det är ingen skrytfest över alla framgångar, heller inte en romantisering av självförbränningen. Det är fasaväckande läsning, möjligen ibland tragikomisk, med betoning på tragisk.”
  • Intervjuu Mikael Persbrandti ja Vallgreniga.
  • Mårten Westö HBL-is.
Rubriigid: raamat, sildid: , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s