72. Samantha Schweblin “Kentukid”

Kuna Schweblini “Nähtamatu niit” sai kevadisel koroonaajal loetud ja see tekitas huvitava tunde (just see, kuidas ta ängi edasi andis), olin ka seda raamatut ette võttes ootusi täis. Sisuliselt liikusin samal lainel praegu, kui Pelevinit lugedes – tegemist on teatud tehnoloogilise utoopiaga, kuigi utoopia määr siin on kordades väiksem muidugi kui Pelevinil. Võiks toimuda praegu, kui oleksid olemas sellised mänguloomad nagu kentukid. Ametlik kokkuvõte kõlab nii:

Vanaproua Limas, koolipoiss Antiguas, üksikisa Itaalia väikelinnas, häkker Horvaatias – neid ja paljusid teisi maailma eri paigus seovad kentukid, omalaadsed tehnoloogilised lemmikloomad, midagi plüüslelu ja mobiilirakenduse vahepealset, armsad ja pealtnäha süütud seltsilised, kelle väikeste silmakeste kaudu vaatab keegi anonüümne võõras oma „omaniku” eraellu. „Kentukid” viib lugeja rahutukstegeva õhustikuga maailma, kus ei kehti alati samad reeglid mis päriselus. See on lugu tehnoloogia vahendatud inimsuhetest, vuajerismist ja üksindusest, mis on ühtaegu lämmatav, värske ja sügavalt inimlik.

Ja kuna raamatukaanel on Aro Velmeti tsitaat (pildile klõpsates ilmselt saab lähemalt lugeda – ka tutvustav), siis otsisin välja ka ERR kultuuriportaali lingi, kus Velmet seda raamatut veel teiste sõnadega tutvustab.

Raamat räägib maailmast, kus inimestel on võimalus läbi armsa mängulooma sisse peidetud tehnoloogilise lahenduse piiluda võõraste inimeste eraellu.

Vikerkaare toimetaja Aro Velmet rõhutas, et Schweblini teos näitab, kuidas tehnoloogial ei ole alati üheselt mõistetavalt head ja halba tagajärge, vaid sellega saab teha erinevaid asju. Ulmeromaani asemel võib teost tema arvates nimetada ka maagiliseks realismiks.

Lugemine läheb ruttu. Aga ma pean ütlema, et see oli vastikult masendav, painav. Minu arvates oli see maagilisest realismist kaugel, sest kõik oli liigagi reaalne. Ja samas – võrreldes Peleviniga – nii läbinähtav ja kuidagi mustvalgele kalduv. Umbes tõesti, et on “head ja paha”, mis juhtuda saab. Kuna ma eile vaatasin soovituse peale filmi “Circle“, on tunne veidi sarnane. Inimestel on rohkem mõistust peas, et sellised asjad saaksid juhtuda mujal kui muinasjutus (sellepärast oli Pelevin oma utoopilisuses palju reaalsem tegelikult – asjad, mis võiksid praegugi mitmeti toimuda). Või nagu Aro Velmet väga tabavalt ütleb: “Kui paljudel meist on kentukid juba kodus olemas? Siri, ütle mulle: Kui paljudel?” Ja see muudabki nii Kentukid kui Circle’i minu jaoks liiga “puust ja punaseks” konstruktsiooniks. Kunstruktsioon, mille puhul iga lugeja eranditult mõtleb, et “tema küll nii loll poleks”. See, et kogu jälgimine võib toimuda nagu Pelevinil, on igal lugejal paraku palju raskem uskuda, kuigi see on reaalsem. Seda esiteks.

Teiseks see masendav pool – üksikud teineteisest kaugenevad inimesed. Keegi elab oma vana isaga ühe katuse all, aga kokkupuude on ainult läbi tema tehtud jogurti söömise, muu aeg läheb kentukidele. Väike koolipoiss, kes on kaotanud ema ja õppimise tähe all isoleeritult kabinetis istudes liigub öösel Norras ringi. Kunstniku pruut, kelle mees veedab päevad läbi ateljees ja kes endale kentuki võtab – see inimestesse peidetud agressioon, mis suunatakse nüüd kentukide* vastu, on masendav. Kuidas kentukid enesetapu sooritavad (nt vanadekodus, kui näevad, kuhu on sattunud). Purunevad. Kokkuvõtteks tundus, et meile näidati, mida tunnevad inimesed maailmas, kus nad on taandatud anonüümseteks mänguasjadeks, keda võib kohelda ükskõik kuidas ja kellel pole õigeid lähedasi sidemeid enam kellegagi. Elud võivad otsa saada sama kiiresti kui algasid. Keegi võib tüdineda, enamasti mingi hirm või viha lõpetab ühenduse.

Ma suundun nüüd teisi arvustusi lugema ja vaatan, kas teised on olnud positiivsemad.

Lingid:

  • Linda Järve kirjutab selgemalt. Viimases lõigus väljatoodu, et äkki peavad infotehnoloogid seda liiga naiivseks, ongi üks minu suurimaid ärrituspunkte – et on ühendatud must-valge (allegooriana või muinasjutuna võiks töötada) ja tänapäeva tehnikamaailm (mis viib võimaluse midagi allegooria või muinasjutuna lugeda), kokku jääb vastik maik. (“Ma ei tea, kas Schweblini loodud kentukimaailm on näiteks arvutispetsialistide jaoks tehnoloogiliselt õige või tundub see neile naiivsevõitu, kuid inimeste muutumist ja harjumist kuulumisega mingisse kes teab kelle jälgitavasse võrgustikku illustreerib kirjaniku fantaasia küll.”)
  • Iida Ligi kirjutab, võrreldes Schweblini “Nähtamatu niidiga”: “Kui võrdlus üldse on vajalik, siis just tollesama tegelikult mitte eriti olulise teistsugususe pärast. Selles mõttes, et mitte et lugeja pettuks, aga… noh, “Kentukid” võib-olla lihtsalt ei vasta ootustele.” – Nõus. Ma ei suuda näha paralleeli kentukide ja Facebooki vahel (ega suutnud ka näha Circle’is) – üks on koht, kus vanemad inimesed eksponeerivad endast asju, mida ise valivad (ja mis võib nende päriselust kardinaalselt erineda), teisel puhul, nagu siin blogis küll tabavalt öeldakse, “Jah, tõepoolest, miks peaks keegi laskma vabatahtlikult teise, absoluutselt võõra inimese Furby-laadse nunnu elukana enda ellu? Ja mitte ainult laskma, maksma selle eest? Ja miks peaks keegi teine tahtma juhtida toda nunnut elukat?”
  • Loe katkendit.
  • Kuna eestikeelseid veel eriti ei leidnud, sattus ette üks norrakeelne arvustus (Katrine Judit Urke, Dagbladet) – tema arust on samuti kogu raamatu idee liiga “otsitud”: “Jeg opplever at vi er såpass bevisst på personvern at hele denne ideen er noe søkt. Det første jeg begynner å stusse over, er hvem det er som ønsker å være en eier, altså å bli sett på hele dagen, framfor å se på en annen. Ville dette gått opp slik at det blir halvparten av hver?”

* Ma imestasin tegelikult, et niimoodi käänati. Ilmselt on siiski õige, kuigi ma ise tahaks siis viimast k-tähte dubleerida või käänata tugeva t-ga.

Rubriigid: raamat, sildid: , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s