74. Nina Wähä “Testament”

Selle raamatu kohta olin kuulnud ainult head. Ja samas ka kokkuvõtteid, et kõikidel läheb seal väga halvasti, aga ikka on hea kuidagi. Lisaks hirmutas esiti raamatu paksus (474 lk). Aga nüüd, kui olen läbi lugenud, võin kinnitada teistelt kuuldut: tõsi, kõikidel läheb seal mingit pidi halvasti – teisalt jälle hästi, kõikides on mingi inimlikkus, mida siiski näidatakse  (ka halvimate tegelaste puhul), kõikidel on mingi oma õnn, üldine õhkkond ei ole masendav, kuigi (eriti alguses) hiilib pidevalt kahtlus, et kohe juhtub midagi, midagi ebaõiglast ja hirmsat. Samas – tegelikult ei juhtu. (No igasuguseid asju juhtub, aga selliseid ehmatavaid ja pettuma panevad äkilisi õnnetusi nagu pole, mida lugejana raskem seedida).

Tegemist on perekonnalooga. Lugedes raamatu algusest tegelaste loetelu – enamasti ühe pere lapsed, mõne kaaslane ja sõber lisaks – mõtled, et see pole võimalik. See kõik ei jää mulle meelde. Ometi läheb lugemine kiirelt, kõik seotakse kuidagi ühte sündmusse, esialgu Annie’i kojutuleku ümber. Selle ümber hakkab tekkima tagasivaateid erinevate õdede ja vendade lukku, ema lukku. Kui Annie tagasi Stockholmi sõidab ja jõustub vanemate lahutus, on jutustusel uus keskpunkt ja jätkatakse ikka tegelaste lugude jutustamisega. Samas on kõik kuidagi nii orgaaniliselt kokku seotud, et hetkekski ei teki tunnet, et loed erinevaid lugusid, mida pead pärast kuidagi ise peas kokku viima. Muide, lapsi oli 12 (või 14, kui surnud lapsi ka arvestada), lisaks kummagi vanema lugu. Kas üldse on enne lugemist usutav, et seda kõike saab rääkida seotult, põnevalt, nii et lugemiseks läheb kaks õhtut ja pühapäev?

Üks olulisi asju siin oli õhkkond. Tegu on ju põhimõtteliselt Põhja-Soome pere looga – ometi on see kirjutatud rootsi keeles (ja Kadri Papp on selle imekiiresti eesti keelde vahendanud, originaal ilmus alles 2019 ja sai veel Rootsi Raadio romaaniauhinna sel aastal). Aga sisult on tegemist igas mõttes soome romaaniga – siin on soome hõngu! Siin hoiavad kõik kõike enda teada, keegi ei pea oma elust, oma muredest, oma haigustest, oma suhtemuredest kõnelemist heaks tooniks. Kui just keegi ise tahab rääkida, kuulatakse, aga küsimist, edasi uurimist peetakse ebasobivaks. Seega kõik see vaikimine. Ja siis on Annie’l Stockholmis elukaaslane Alex, kellest ta on rasedaks jäänud. Kui Alexit kujutatakse, ei ole temas ühtegi negatiivset joont (kirjelduse järgi), ometi mõtleb Annie, kui ebasobivalt jutukas või pealetükkiv mees on – tahab kõneleda, on avatud, tuleb hoiatamata…

Pere 14-st lapsest ca 3 on homoseksuaalsed (statistiliselt muidugi loogiline). Ka see, kuidas neil ei ole kuidagi mõeldavgi sinna elama jääda, väikesesse kohta, vanade traditsioonidega kohta. Kuidas neil on vaja õhku. (Muide, ühe venna mure jäigi lahtiseks – Lauri tuli ju Kopenhaagenist tagasi kodutallu enne lõpusündmusi, aga miks, ei saanudki lugeja ega Annie teada).

Nagu lõpuks tundub, on kirjanik ise see, kes lõpuks sünnib, Annie’ laps. Ja Annie oli see, kes läks Rootsi poolele, Stockholmi tööle. Kuivõrd siin mingi tegelik perekonnalugu on, tuleks guugeldada ja uurida. (Hetkel pole aega).

Kadri Papp on raamatule kirjutanud pika järelsõna lestadiusluse rajajast Lars Levi Laestadiusest, kuna tegelikult elab kogu pere (kodutalu) Põhja-Soomes isa Pentti kodukohas, aga kogu Pentti pere on lestadiuslased. Ja samas Pentti erineb neist, ei usu isegi jumalasse – kogu see lestadiuslaste värk on justkui see, millest on eemaldutud, kuigi mis istub kuidagi sees (rangus, vaikus, et ei räägita jms. Ometi joomine on pere noorte seas tihtipeale tavapärane ning erineb lestadiuslaste õpetusest, üks põhialustest – tuleb olla karsklane).

Ilmselt kirjutatakse sellest raamatust peagi rohkem. Tähelepanuväärne ja kuidagi eepiline, mastaapne, hea. Seni leian ainult linnaraamatukogu blogi lingi, kus Kaja Kleimann romaanist kirjutab. Muide, just sealt lugesin esimest lõiku ja mõtlesin, kuidas saab see raamat hea olla (selles mõttes, et mulle meeldida): “Raamatu algupoole arvasin, et see on üks väga õnnetu pere. (Aeg-ajalt tabasin end mõtlemas: „Armas taevas, mis inimesed need on?”) Aga pärast kogu raamatu läbi lugemist päris nii öelda ei saa. Ehk ei olegi õnnetu perekond, vaid iga selle liige eraldi?” Ja sellega võib igati nõustuda! 🙂 Sest üks asi, mida ma lugedes pidevalt tajusin, ei olnud sugugi masendus ja õnnetus, vaid ÕNN, mingi turvatunne, midagi, mis on seotud juurte, pere koosolemise, olemasoluga. Kuigi kõik on õnnetud erinevat moodi (peale Siri, ema, tema ometi polnud lõpuks enam nii õnnetu?), seob neid midagi, mida Annie nimetab rotikuningaks – seda, et nad on vältimatult kuidagi kokku seotud (kuigi ta tunnetab, et see laguneb pärast isa surma ja kummalist testamenti ja sellest tekkinud vastuolusid – ja pärast lapse sündi, kui ta astub sellest elust välja uude ellu ega muretse enam vana pärast, teiste pärast).

RahvaRaamat on välja pannud ka katkendi raamatust, kuigi ma ei tea, kas eraldiseisvalt on mõtet lugeda. Just see eepika, see mastaapsus, mis tekib väikestest asjadest ja mis panevad kiiresti lehte keerama. Siin on palju tahke, kokku võtta pole niimoodi lühidalt võimalik isegi. (Muide, isegi selliseid kohti oli, mida oleks tahtnud tsitaadina säilitada, aga seekord ei viitsinud välja kirjutada).

Ahjaa. Mis tundus imelik. Rootsi keeles on tänapäeval väga tavaline mingite ingliskeelsete fraaside vahele poetamine. Siin olid lausa osade pealkirjad ingliskeelsetena. Eestikeelses tekstis mõjub see (vähemalt esialgu) pisut võõrana.

Ja samas oli seekord täiesti põhjendatud, miks Soome koha- ja tänavanimed olid soomekeelsed, kuna tegevus toimus soome peres. Mis sest, et raamat on kirjutatud Rootsis ja rootsi keeles.

Rubriigid: raamat, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s