3. Aleksei Ivanov “Sööklaplokk”

Nägin GoodReadsis, et paljud olid seda raamatut lugenud ja kiitsid. Mõtlesin tellida ja järjekorda ootama jääda. Ootamatult sain kohe kätte. Ametlik kokkuvõte ütleb:

1980. aasta kuumal suvel, kui Moskva hingab olümpiamängude rütmis, on elu Volga-äärses pioneerilaagris Tormilind vaikne ja rahulik. Pioneerid peavad koondusi, mängivad jalgpalli ja räägivad öösiti õudusjutte. Noored kasvatajad armuvad üksteisesse, jõetramm toob sööklaplokki söögikraami, männimets õhkab suvist kuumust. Kuid suveidüllil on ka varjupool – laagris toimub midagi ebamaist ja verdtarretavat. Pioneeride seas peidavad end vampiirid.

„Sööklaplokk“ on väga mitmekülgse ja populaarse Vene kirjaniku Aleksei Ivanovi uusim teos, mille kohta ta ise ütleb: lihtne ja lõbus lugu keerulistest ja tõsistest asjadest. Pioneerilaagri eluolu ja nõukogudeaegne lastefolkloor on selles raamatus väga tähtsal kohal, kuid see on ka lugu hääbuva impeeriumi sisutute rituaalide ja peatselt saabuva uue ajastu kohtumisest.

Nii et mida siis arvata pioneerilaagrist, kus möllavad vampiirid? Tegemist on minu esimese vampiiriraamatuga ja väidetavalt on ka mõnes teises kõik väga loomulikult koos. Mõnes mõttes on siin tegemist nõukaaegse härripotteriga – st. laste internaadiks on seekord pioneerilaager ja mingeid imelikke ja veidi üleloomulikke asju tuleb välja, midagi tuleb teha. Ja peategelaseks on “hale äbarik” prillipapa, kuigi ta on suhteliselt kõigest üle ja tal on sisu (“integritet”). Seevastu on kõikides lastes suudetud siiski edasi anda mingi 12-aastaste naiivsus, see on tore

Pioneerilaager…. no ma ei pidanud muud tegemagi, kui kujutama ette meie endi oma (tegelikult päris mitte, meil oli kõik ühes majas, selles raamatus on tegemist eraldi majakestega söökla jaoks, malevamaja (ringid-värgid) jt). Ometi pesukorpus tõi silme ette täpselt samasuguse pesemiskoha (üks plekist renn ja kraanid toruga kohal). Hommikuvõimlemine. Rivistus. Ringid (laulmine ja kunstiring olid mul ka). Söökla. Isegi mingid pärismajad laagrimaja kõrval, kus mingi osa abipersonalist ilmselt elaski. Kõige huvitavam asja juures oli see, et tegelikult ka kogu muu folkloor oleks justkui sama olnud, mõni üksik mäng erines, aga oli oma stiililt sarnane (ilmselt sõltus lihtsalt kasvatajatest, millised mängud täpselt olid). Tondijutud – no nii sarnased. Sõbramärkmikud kokku volditud lehekülgedega. Sööklas jäätmete viskamine mingisse jäledasse solgitünni (see meenub muidugi pigem kooliajast. Ja see, et kokatädidel olid kodus omad sead, kellele tuli jääke ja rokka viia). 

Ja sisu. On olümpia-aasta, lisaks olümpiavahetus laagris, 1980. On kasvatajate liin ja on laste liin. Mis muidugi tänu vampiirindusele veidi segunevad. Võitluse viivad läbi üks kasvataja, vuntsidega filoloog Igor, ja üks poiss, see prillidega Valerka. Kokku tekib ka mingi oma süsteem – stratelaat, kaanid ja lihakehad. Ja lugedes tiksus pidevalt kuklas tunne, et tegu pole ollivuudi filmiga ja see kõik ei pruugi üldse hästi või õnnelikult lõppeda. Õnneks väga hullusti ei läinud, aga samas… eks õnnelik lõpp see vist polnud tõesti. (Kuigi – jõetrammiga mööda Volgat tuleviku poole – eks teatud kujund on selleski). 

Ma ei oska öelda, kas seda vampiirinduse asja peljata või mitte, pole ühegi sarnase asjaga varasemast võrrelda. Samas pioneerilaagrite ja sealse vormitäitmise ja tobeduste kohta lugeda ilma mingi põnevusloota võib-olla polekski nii lahe olnud. Kohati siis lugeda seda punast sümboolikat ja värki lihtsalt millegi teise varjamisena.

Aga need poisid ja nende nimed läksid küll pidevalt segi mul (seda enam, et tihtipeale nimetatakse inimesi hüüdnimedega, siis eesnime lühendiga, kasvatajatest tehakse üldse teinekord ees- ja isanime järgi mingi lühend – kasvataja Igor on nt Gor-Sanõtš, Irina oli mingi Rin…. Ei mäleta enam. Veronikast sai ka mitu varianti). 

Tunnustan ka seda, et igasugused meie jaoks tavalisedki asjad on joone all ära selgitatud. Ma ei tea, miks viimasel ajal joonealused nii out muidu on. 

Rubriigid: raamat, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s