18. Nancy Huston “Ingli märk”

Täiesti pahviks löödud. Kui (mh) see raamat Triinu Tammele ilukirjandustõlke laureaadi tiitli tõi, laenutasin kohe raamatukogust ja asusin positiivse eelarvamusega lugema. Esiteks olen positiivselt eelhäälestatud Nancy Hustoni peale, aga ka Triinu Tamme peale, mh veel võidutöö! Aga mida rohkem ma lugesin, seda enam tundsin, et see pole ÜLDSE minu raamat. Mulle ei meeldinud tegelased – nad ei olnud kuskilt otsast päris ega isikliku arenguga, vaid konstrueeritud (ma ütleks, et see on mingil määral prantslaslik, kui ma midagi asjast teaksin. Võib juhtuda, et mulle on jäänud sisse see tunne Modiano raamatutest, millest ma konkreetselt enam mitte tuhkagi ei mäleta, kuigi olen mitut lugenud). Nad kandsid ideed, mida kirjanik tahtis edasi anda, siin ei olnud sügavust ega mitmeplaanilisust. (Mh olid kõik tegelased vastumeelsed…) Vaja oli ära rääkida, kui vastuoluline on kõik, kui kole on sõda, milliseid parandamatuid jälgi see inimestele jätab.

Sisukokkuvõte:

Romaani sündmustik rullub meie ees lahti 1957. aasta maikuus Pariisis, mil Teise maailmasõja haavad on alles paranemas ja Alžeeria sõda eskaleerumas. Saffie, salapärane ja habras saksa tütarlaps, saabub flöödimängija Raphaëli majja. Raphaël palkab noore naise endale koduabiliseks, kuid on temast niivõrd võlutud, et teeb talle õige pea abieluettepaneku. Kui Raphaël palub Saffie’l viia oma flööt parandusse ungarlasest pillimeistri Andrási juurde, võtab nende kõigi elu ootamatu pöörde.

Kusjuures selline muusikamees nagu Raphaël, kes peaks ometi olema ääretult tundlik, kuna ta on nii edukas interpreet – ta sõna otsesest mõttes võtab naise, jõuga. Pärast võivad teda näidata kui heast küljest tahes (v.a. lõpp, eksole), minu jaoks oli see algus juba liiga ebaloomulik, et žanri sobituda. Ja siis meeletu armastus esimesest pilgust Andrási vastu, mis hetkekski ei vaibunud. Nii et jah. Taustal prantslased ja Alžeeria, 1957.-1961. aasta sündmused, kui sõda on ametlikult lõppenud, kuid pole seda siiski. Ja iga sõja mustrid on ikka samad. Ja Andrási ja Saffie’ traumad ja taustad (ungari juut vs sakslanna).

Üks, mis kindel. Paremat ja intrigeerivamat soovitust pole – kui minule ei meeldi, on suur šanss, et teistele just meeldib (ja vastupidi). Kusjuures veel pani üllatuma, et sellisest preemia saanud raamatust leian vorme nagu “kontserdite”, “nii pea, kui”, “sealt põhjapool” ja mõned trükivead… Ma olen täiesti veendunud, et nii Triinu Tamm kui Leena Tomasberg on mõlemad tõesti väga head tõlkijad ja väärivad autasu, aga … sellise raamatu eest… Minu arust ei andnud selle originaal isegi võimalust väga hiilata (ehk siis prantsuse keelt võõrkeelena kõnelevate inimeste väikeste keelevigade markeerimine …, aga võrreldes kasvõi Hustoni teiste eesti keeles ilmunutega, kus on ikka tekstimassiive ja väljendusoskust märgata…).

  • Helena Koch küsib Postimehes, kas sakslannal on pärast II maailmasõda õigust olla ohver. Lisaks kirjutab ta: “Jääb mulje, justkui oleks kirjanik teadlikult kirjutanud tänapäeva lugejale, kellel hakkab ruttu igav ning kelle paelumiseks on vaja hoida tempot ja pakkuda võikaid stseene.” ja “Jääb mulje, justkui oleks Saffie tegelikult autori jaoks millegi suurema teenistuses ja tema sisemine areng pole eriti oluline. Naine mõjub eelkõige sõjajärgse aja sümbolina ning on elav näide, kui kõrge võib olla sõja hind üksikisikule.”
  • Mari Peegel Sirbis kirjutab: “Hustoni soov kajastada romaanis võimalikult palju XX sajandi kurblugusid jätab temast kompulsiivse kannatuste koguja mulje. Selge, et trauma ongi tihtilugu nagu matrjoška, kus ühe avanedes vupsab välja eelnevaga seotud teine, kujult küll erinev, aga muidu täpselt samasugune kannatus, kuid „Ingli märki“ süvenedes tekib soov, et autor oleks võinud piirduda vaid ühega.” ja “Üheaegselt loo kiire ahmimisega tekib tõrksus vägivalla ja kannatustega kaasa minna. Jääb mulje, et kirjanik ekspluateerib lugeja empaatiat, pigistades sealt välja kõik kaastunderiismed.”
  • Järjejutuna: 1, 2, 3, 4, 5.
  • Triinu Tamm Delta saates.
Rubriigid: raamat, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s