19. John Steinbeck “Hiirtest ja inimestest”

Nägin seda raamatukogu uudiskirjanduse riiulil ja laenutasin. Mõtlesin, et täidan lünga ja loen vana klassiku läbi (hiljem meenus, et “Hommiku pool Eedenit” on mul ka 20 a tagasi loetud, aga üldiselt pole ma Steinbecki tähtteoseid lugenud). Enese üllatuseks leidsin järelsõnast lause: “Niisiis tuntakse John Steinbecki näidendit “Hiirtest ja inimestest” Eestis juba ammu, kuid jutustus pole meie kirjastajate tähelepanu seni köitnud ja avaldatakse eestikeelses tõlkes esmakordselt alles praegu.” (tõlkija Udo Uibo järelsõna, lk. 110). Nüüd panin otsingusse – sama tõlkija tõlkes on samas kirjastuses (Pegasus) 2007. aastal ilmunud sama nimega raamat (hetkel isegi soodushinnaga 3 EUR müügil), mida tutvustatakse siiski ka kui jutustust, mitte näidendit. Seega – kas on kordustrükk? Praeguse, 2020. aasta väljaande tiitellehe pöördel pole sellest märkigi, kirjas on vaid, et “Tõlge eesti keelde (c) Udo Uibo ja Kirjastus Pegasus 2020”. Ja kuna leidsin ERR arhiivist Ugala etenduse salvestuse (+2. vaatus) 1995. aastast (esietendus 1993), siis mõtlen, et mingi tõlge pidi ilmselt varemgi olema, iseasi, millisel kujul. (Ja ülikooli ajal jäi kuidagi ka meelde, et võiks lugeda…. aga pead ei anna). 2014-2017 mängiti ka Linnateatris (Hobuveski). Ometi lugedes tunduski, et võib olla uuem tõlge, kuidagi kaasaegne keel.

Mõnes mõttes on klassikute uus väljaandmine igal juhul tervitatav. Ma arvan, et ma ei oleks seda uudisriiulilt võtnud, kui kogu raamatu välimus (ja see, kuidas ta käes istub – kui keegi praegusel digiajastul ja võimalik e-raamatute lugeja aru saab, mida ma üldse silmas pean) oli nii kutsuv. Pildilt pole aru saada, aga teatud reljeefide erinevus ja kujundus pani mind lausa otsima kujundaja nime – kaane kujundanud Mai Grepp. Just see majake ja kaks üksikut puud sinna sobitatult!

Aga raamat ise. Lugema asudes tajud jälle Ameerika lõunaosariike (ja tõlkija räägib järelsõnas, kuidas on otsustanud lõunaosariikide keelt kõigest markeerida – see on õnnestunud, sest tundsin sedasama lõunaosariikide hõngu algusest peale). Järelsõnast loen, et tegemist on konkreetse ajaloolise taustaga – Suure Depressiooni aeg. Üksikud mehed liiguvad ühest rantšost teise, et veidi tööd teha, raha teenida, siis liiguvad edasi, olgu neil unistused oma talust või mitte – raha nad kokku ei saa, teenitu pidutsevad nädalavahetusel maha ka. Siin on peategelasteks George ja Lennie. Lennie on suur ja heasüdamlik ja suurte keharammuga, aga lihtsameelne, et mitte öelda poolearuline. Tema pärast peavad nad liikuma ühest kohast teise, sest alati juhtub Lennie’ga midagi, mistõttu nad peavad pagema. Nad pole vennad ega sugulased – aga neid seob väga tugev side, George hoiab Lenniet. See on nende suur erinevus ja teiste jaoks ka mõistatus.

Raamat on üles ehitatud stseenidele, väidetavalt ongi näidend-romaan, pildid on väga kindlalt silme ees. Esimeses pildis on George ja Lennie teel oma uude töökohta, kuid George’i ettevõtmisel ööbivad veel öö rantšost eemal jõe ääres, et mitte kohe esimesel päeva hommikul tööle minna – selles jutuajamisest antakse tegelaste taust. Hiljem toimuvad stseenid juba rantšos teiste tööliste ja peremehe poja Kräsupea (Curly) seas. Seal on vana mees Köntkäpp oma väga vana koeraga, kelle üks lõpuks halastuslasuga maha laseb (koera, st). Ja seal on muulaajaja Vibalik, kelle koer saab pojad. Lennie tahab ühte endale, hoiab liigagi, aga on paraku liiga tugev. Nii et ikkagi on kõigel, mida ta puutub, lõpuks letaalne tagajärg. Nii ka siin – ei jää ellu ei koer ega talle ligi tikkuv peremehe poja litsakas naine. Ja siis tuleb teha, mis teha tuleb. Kuna ma kirjutan nii lühidalt, siis pole aega paralleele lahti kirjutada – mõnes mõttes ei taha ka sisu päris lahti rääkida. Nii et võtan kokku. Võiks öelda, et kokkuhoidmine ja unistused – need meid hoiavad, aga mingil hetkel tuleb lahti lasta. Küsimus on kontekstis, ajastus ja mis hinnaga.

Rubriigid: raamat, sildid: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s