20. Albert Camus “Katk”

Keskkoolis pidime valima lugemiseks ühe raamatu Albert Camus’ sulest. Järele mõeldes – kena ja ambitsioonikas. Mina muidugi valisin Sisyphose müüdi ja ilmselt selle lehekülgede arvu pärast (eeldan, et äkki oli kõige õhem). Mõned muidugi lugesidki Katku. Kui koolis selliseid raamatuid ei loe, võib juhtuda, et ei võtagi hiljem kätte – kuigi mõistust oleks siis ehk rohkem. Kui poleks praegust taudi, ei oleks ma ilmselt ise ka võtnud. Lugesin nüüd läbi, kuna viimasel aastal on Camus’ teosest palju räägitud.

Raamatu ametlik sisukokkuvõte:

Põhja-Aafrika rannikul asuvas Orani linnas algab katk mitme kuulutusliku sündmusega, mida inimesed kummatigi tähele ei pane. Järk-järgult saab tõvest aga kõike ja kõiki ümbritsev reaalsus, mis kustutab mineviku ning paiskab oma ohvrid äärmuslikku kannatuste jadasse, hullusesse, aga ka kaastundesse. Neutraalseks jääda sooviv katkukroonika kirjeldab fakte ja arve ning näitab linnas toimuvaid muutusi. See on lugu raugematust õudusest, ellujäämisest ja vastupanust, eelkõige aga sellest, kuidas inimkond on läbi aegade surmale vastu astunud.

Kuna on räägitud, et see on “täpselt nagu praegu”, olin eelhäälestatud suuremale sarnasuselegi. Eks teatud sarnasusi on praktiliste korralduste vahel, aga just see, mis praeguse taudi ajal kõige suurema erinevuse on tekitanud, on n-ö 2+2 reegel, (põhimõtteliselt) keeld kohtuda teiste inimestega (eriti teravalt eelmisel kevadel, praegu on need piirangud oluliselt leebemad. Sellegipoolest on Camus’l üles kerkivad teemad sarnased praegusega: armastus, kannatus, maapagu (isoleeritus). Sellisena võtab kirjanik ka ise fiktiivse jutustaja/doktor Bernard Rieux’ märkmed kokku:

Kuna ta oli kutsutud ühe omamoodi kuriteo tunnistajaks, püüdis ta olla võimalikult mõõdukas, nagu ausale tunnistajale kohane. Aga kuulates puhta südame käsku, asus ta ometi ettekavatsetult ohvrite poolele ning ta otsis teed inimeste, oma kaaskodanikke juurde ainult kolme kindla asja kaudu, mis kõigile ühised olid – nimelt armastuse, kannatuse ja maapao kaudu. (lk. 309, Henno Rajandi imelises tõlkes)

Me võime raamatu vältel jälgida inimeste reaktsioone, meeleolusid, suhtumist, suhtumise muutumist. Kirjeldatakse muidugi ka erinevaid haigusjuhtumeid, kuna peategelasteks on arst ja tema ümberkaudsed, kes lõpuks kõik katkutöös abistavad, aga palju on just inimeksistentsi põhitaladest ja nende kõigutamisest vs allesjäämisest raskel ajal. Kui palju tühiseid ja egoistlikke mõtteid maha kooritakse. Tegelikult antakse Rambert’i põgenemisplaanidest rääkides ju ka aimu lokkavast korruptsioonist ja salakaubaveost, aga see jääb kuidagi tahaplaanile seoses Rambert’i meelemuutusega. Siin on kirikuõpetaja Paneloux, kes tahab rahus oma uurimustööd kirjutada, ent võtab end katku alguses kokku ja peab manitseva ja halastuseta jutluse – ning lõpuks jõuab ka tema “eesliinile” ehk päris haigetega tööle, uus jutlus, teistsugune. Ja siis ta enda surm. Tarrou, kes kannab endas surma ja tapmist ning püüdleb religioonita pühaduse poole. Lõpuks sureb temagi. Ja Rieux’ arutlus surmaheitlusest või võitlusest – mida ta siis ise ellujäänuna võitis üldse? Ta naine suri kuurortis, kuhu ta raamatusündmuste käivitumise eel sanatooriumisse ravile suundus. Sõbrad ta ümbert surid. Ta nägi palju häda ja viletsust, temas endas suri mingi osa, tuhmus pilk. Tema töö arstina ei lõpe – teised võivad hõisata, eludega edasi minna, tegelikult ka tema. Ühe sõnaga – siin on sadu küsimusi, millest saaks esseesid ja kirjandeid (mida on ilmselt sadu ja tuhandeid kirjutatudki – raamat ilmus originaalis 1947. aastal). Kas sedasorti raskused ülistavad, teevad meid paremaks? Võtavad meilt lootuse või tapavad meis miskit, jätavad sinna eluaegse jälje, mis meid teistest, kes pole seda läbi teinud, eristab? (Sama on sõdade läbielanutel – see pidev äng, mis on teatud põlvkondadel ja inimestel sõjast jäänud, on leidnud Soome kirjanduses näiteks eriti tugevat kajastamist. Eks tunneme ise ka ära. Kohati on mõned inimesed oma hingehaavadega meile toonud ajastu, kus me võime endale hingehaavadeta rahu lubada).

Lingid

Rubriigid: raamat, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s