25. Berit Sootak “Viimane hingelind”

viimane-hingelindLugesin selle raamatu kohta kuskilt blogist (ilmselt Raamatusirvija jagas) ja võtsin lugeda. Kuigi ma pole sihtrühm – ei noorteraamatute ega fantaasiakirjanduse mõttes. Ja võin kinnitada, et raamat läks kenasti käima. Ja lõpuni jätkus mingi pinge ja läks teadmatuse noodi all, läheb kiiresti. Samuti võin tunnustada autorit, sest lugemise algul guugeldasin ja leidsin, et ta on kahekümnendates (lugedes tundus, et kirjutanud lausa keskkoolis/gümnaasiumis olles). Raamatu kokkuvõte kõlab nii:

Gümnaasiumineiu Mirtelile määratakse diagnoosiks vaimuhaigus ja ta saadetakse ravile avalikkuse eest varjatud Veriora kliinikusse. Alles seal saab Mirtel aru, et meie maailm ei olegi päris selline, kui ta on alati arvanud, ja et tuntud loodusseaduste kõrval on olemas veel salajased loodusjõud, mis samuti meie elu mõjutavad. Mirtel, kellele pannakse uueks nimeks Säde, avastab, et tema saatus võib olla ette määratud juba muinasajast saadik. Igal Veriora noorel on oma saladus, kuid vaenlane on neil üks ja seesama.

Viimane hingelind“ on fantasy-romaan, mis põhineb eesti rahvapärimusel. See on lugu sellest, kuidas üks pealtnäha tavaline tüdruk avastab, et meile kõigile tuntud maailma sees on peidus üks teine ja ebatavaline, ja et elu võib kesta edasi ka pärast surma. Isegi hauad räägivad, kui keegi neid vaid kuulab.

Ma arvan, et siinkohal ongi mõistlik omapoolne tutvustus lõpetada. Sest mingid asjad, mh ka täiesti lahtine lõpp, ei olnud minu maitse (ilmselt liialt see noore tüdruku ihalus meeldimise, populaarsuse ja armastuse järele, mis on nii selgelt sisse kirjutatud.). Midagi härripotterlikku, aga Lõuna-Eesti metsades. Ja pisut kahvatult lahti kirjutatud. Lisaks eesti noortele nii loomulik alkoholiosa, mis tundus kuidagi võõrastav (iseäranis, kui noor õpetaja, st mentor, pakub – jah, noorte seisukohast muidugi cool). Lisaks narko, mis oli sealgi vaid veidi taunitud. Ja kummaline suhe koolitöötaja ja õpilase vahel – kuigi anti mõista, et see asi on juba tähtedesse kirjutatud (lihtsalt tõsiasi, et peategelane on koolitüdruk, oleks võinud anda põhjuse oodata kooli lõpetamiseni – lihtsalt raamatu pärast). Ja inimesed polnud justkui sügavuti lahti kirjutatud. Mina tegelikult ei saanud päris hästi aru, miks oli vaja Västrik tappa, et Sädeni jõuda (Sädet oleks olnud ju sama lihtne tappa).

Selliseid asju ei saa nii noorele autorile ette heita, möönan täiesti. Ilmselt ma ise järge ei loe, aga noortele võib kindlasti soovitada.

Ja tänapäeval on juba auasi, kui sul on Marge Nelgi kaanepilt. Eksole.

Kuulsate kirjutavate vanemate laps, seetõttu on Raudhamba kirjastuse kaudu võimalus tõesti kohe korrektselt välja anda.

Rubriigid: raamat, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s