26. Epp Petrone ja Väike Myy “Meie taluelu. Memme nõuanded”

meie-taluelu_wSelle raamatu järjekorda panin ennast juba siis, kui raamat õieti veel süsteemis sees ei olnud. Seega polnud kindel, kas mu meeldetuletuskaustast tellimisel see tellimus ikka vormistus. Ootasin üsna kaua (kuna ilmus alles veebruaris, siis ei saanudki ju väga kaua olla?) ja ootamatult oli ta äkki käes ka. Võtsin kiireks vahelugemiseks uute raamatute pealetuleku kartuses – ja läks esimesel õhtul kohe käima. Siiski pean hoiatama – ma olen sihtrühm! Mina olen see, kes elaks hea meelega ise Memme läheduses, saaks pidevalt olulisi tarkusi taimede ja nende kasutamise ja hoiustamise kohta, ilma et peaks ise mingitest raamatutest ja internetiavarustest teadmisi otsima. Sest ma olen nagu Epp (nüüd muidugi solvan teda) – et muudkui tegutsen ja vaatan, et mis saab siis. (Ja erinevalt Epust ma muidugi ei võta nii palju ette, vaid püsin oma max 6*6 m peenramaal/kasvuhoones ega viljele loomakasvatust. Ja erinevalt Epust ma ei otsi teadmisi väga süsteemselt juurde, sest olen märganud, et külge jääb ikka ainult see, mis ise läbi koged. Ja seegi võib ununeda. Lapsepõlves õpitud taimenimed on meeles ja täiskasvanuna lisandunuid on ainult kümmekond).

Eesti laadi arvustuste moodi on sedasi endast rääkida :). Ma räägin pigem raamatust siis. See on üles ehitatud kirjavahetusena Epp Petrone ja Väikese Myy vahel, kelle taga peitub hoopis Memme kategooria esindaja Ülle Solovjova. (Seega pigem Muumimamma kui Väike Myy, aga see oli lihtsalt niimoodi juhtunud, et läks käiku tema kasutajanimi Facebookis). Sest me kõik tahame kogemusi oma memmedelt, aga kuna me ei ela enam taludes, oleme selles osas sattunud “katkestuste kultuuri”. Ja olgem ausad – me tegelikult ei olegi enamasti valmis suurt talumajapidamist enda õlule võtma, pigem on aiandus tänapäeval hobi – kui jutt jälle endale viia, siis hea, kui jooksvalt salatit, tomatit ja kurki saab, loomulikult herneid-maasikaid. Ja sügisel oma kuu-paari jagu kartulit ja porgandit. Muu on kõik lihtsalt hingele ja tarbin ikka poest ostetud kaupa. Hoidistest jumaldan punasõstramahla (mustsõstramahl tuleb kauba peale) ja tarbime ära ka marineeritud seened – mõnikord tulevad imehead, teinekord paraku mitte (nõme loterii).) Seega on Epp selle meie põlvkonna (äkki ka mõne noorema põlvkonna?) soovi kenasti raamatusse koondanud – ja see on ääretult tänuväärne. Ilmselt poleks ühtviisi põnev lugeda algaja talupidaja äpardusi, memmede tarkuste raamat üksinda poleks ehk kätte sattunud (mine tea). Just see dialoog, küsimused, vastused, mõtted – see kooslus paelub.

Teiseks on oluline, et see pole raamatukogust laenutamise raamat tegelikult. Eriti mitte neile, kes on sihtrühm. Siin on targu tagumistele lehekülgedele mahutatud teemaregister, lisaks märkmelehed, siis aiandusettevõtete reklaamid (ilmselt Lõuna-Eesti omad, ma ei süvenenud öösel). Kogu raamatus on memme nipid retseptide ja muu näol lisatud kastikestesse – igal juhul oleks see raamat, kuhu tuleks teha märkmeid, lisada märkmepabereid, järjehoidjaid, oma juttu. Võib-olla joonistusigi.

Muidugi on siin ka niisama huvitavad mõtted, arutlused. Epp Petrone puhul olen teinekord varemgi tundnud, et oleme väga sama aja lapsed (vist sünniaastaltki). (Tema tuumasõjahirmu jutt olla isegi õpikus sees – see jäi lugedeski meelde. Ma arvasin, et ma mäletan mingit üldist lapsepõlvehirmu, hiljem olen aru saanud, et see oli toona laiem). Kuigi tõsi, tema on olnud maailmarändur (ja vanasti ei saanud ma ise ka aru inimestest, kes ütlesid, et nad ei soovi reisida, neid ei tõmba kuhugi), aga see vajadus olla oma looduses, vaadata aknast oma aeda, kõndida “oma” metsa kõrval (ei, mets pole juriidiliselt minu. Kahjuks on pool sellest ka läinud, sest on juriidiliselt RMK hallata). Tunda end osana loodusest. Memme jutud ja arusaamad on samuti väga sümpaatsed – aga nende puhul imetledki, et nad oskavad, et nad jaksasid, et nad tulid sellest ajast läbi. Nad on kangelased. Samuti suhestun ma mõttega, et ma ei tee seda kasu pärast ega võta endale vabatahtlikult tööd juurde. Vaid ma võtan endale juurde rõõmu ja hobi. (Epu puhul tundus juba alguses, et ette on võetud liiga suur amps ja sedasi võib läbi põleda – sügiseks kohale jõudnud väsimus). Paljud ütlevad, et “mina lasin kõik peenrad muruks, ei jaksa enam peenardega jantida” ja siis muudkui niidavad, niidavad, niidavad. Ja see kõlab pingutusena, mida tehakse noorte abil mitu tundi korraga. Oi, ja mulle meeldis ka memme ütlus, et pärast jaanipäeva umbrohust puhtad peenrad on ainult naabritele näitamiseks 🙂 . On küll! Aeg-ajalt käia ringi, veidi siit, veidi sealt. Murumultš peenarde vahele. Minu arust nii mõnus. Minu eelmise aasta aiaelamus oli Triinu permakultuuriaed!

Lisaks oli äärmiselt sümpaatne lõik talve saabumisest! Ma arvasin, et ma olen üksi imelik, kes meie laiuskraadil armastab sügise saabumist, kui kõik hakkab pimedamaks ja hubasemaks minema. Memm kirjutab nii tabavalt:

Talv on aeg puhkuseks. Mina sellest aru ei saa, kuidas saab inimesel tekkida talvemasendus. See on ju parim aeg iseenda hellitamiseks ja oma huvidega tegelemiseks. Juba sügisel hakkan seda ootama – aega, mil saak salves, puud kuuris riidas ja loomasööt varutud. […] Lume lükkamine annab lihastele tegevust ja hoiab vormis. Värske külm õhk teeb tuju heaks. (lk. 27)

Olgu, olgu. Linnainimesel ei ole talv puhkuseaeg, aga see kerratõmbumise tunne, et on pime ja saab hakata raamatut lugema, teetass käes, see tekib küll just sügisel ja kestab jõuludeni välja. Pärast jõule aga hakkab hüpetega valgemaks minema, linnud hakkavad vaikselt laulma – minu arvates algab kevad veebruariga ja kestab ametlikult juuni lõpuni. Ja kogu aeg on kuhugi teel. Imeline aeg.

Paraku pole aega rohkem kirjutada. Siin on teisigi asju, millele reageerida, mis üles võtta. Aga nagu eestlaste kirjutatud raamatuarvustuste puhul ikka – see räägiks igal juhul jälle minust ja minu aiast ja ettevõtmistest, minu suhtest teemasse 🙂

Rubriigid: raamat, sildid: , , , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s