28. Daniela Krien “Armastus hädaolukorras”

armastus-hadaolukorrasSeda raamatut nägin Suure Eesti Raamatuklubi kuukirjas ja panin end rampsis järjekorda, kui see kogudesse tekkis. Et erinevate naiste lood.

Ametlik üsna üldsõnaline kokkuvõte:

Paula, Judith, Brida, Malika ja Jorinde on üles kasvanud Saksa DV-s. Nüüd, pärast rahumeelset revolutsiooni, tahavad nad kõike, saavad palju, kuid ikka veel torgib neid naiserolli okas: kas naine peab meeldima? Kas ta peab olema vastutulelik? Kas üksiolemine on valikuvõimalus või saab tõeline naine olla vaid siis, kui sul on mees ja pere?
Paula tutvub ühel palaval suveõhtul oma tulevase mehega. Nad saavad lapse, kuid laps sureb ja piiritu lein kisub kõik endaga kaasa. Judith, edukas arst, kultuurne naine, otsib kaudseid teid mööda meest, kellega koos elada. Siis jääb ta rasedaks ja teeb salaja abordi. Brida on kirjanik ja kurnab end, rabeledes armastuse vahel oma laste vastu ja seesmise vajaduse vahel kirjutada. Malika oli teismelisena paljutõotav noor viiuldaja, kuid tema lootus suurele karjäärile kustub samamoodi kui lootus saada oma pere ja lapsed, kui mees ta maha jätab. Ent siis tuleb mängu Jorinde, Malika noorem õde, kellel on kõik see, mida Malikal ei ole. Ta teeb õele ennekuulmatu pakkumise.

Lugedes oli pidevalt tunne, et see on filmistsenaarium. Sedasi erinevate naiste lood, mis kuskilt servast eelmistega haakuvad. 00ndatel lugesin sellist kirjandust rohkem või võiks öelda, et meeldis selline rohkem. Läheb kiiresti. Naiste elud, valikud. Saksa DV oli küll teemaks, aga see väljendus minu arust ainult hinnangutes (nt Brida ja Götze vanemate kohtumises. Oli vist?) ja teatud inimeste hoiakutes vist sisserännanutesse.

Rahulikus tempos jutustus. Armulood, mis vaibuvad, tekivad, rasked sündmused peres jms. Naistest ja paratamatustest.

  • Marcamaa kirjutab: Daniela Krieni “Armastus hädaolukorras” seda ei ole, autor hakkab meile jutustama lugusid sellest, mis saab edasi ning see on hoopis huvitavam kui tavapärane “ja nad elasid õnnelikult elu lõpuni”, sest enda ümber ringi vaadates on ju selge, et enamasti nõnda ei lähe.
  • ALuik toob välja iseloomuliku tsitaadi: Kas naine tõesti arvas, et võib saada kõik, ilma loobumiste ja piiranguteta? Kas ta uskus tõsimeeli, et võib võtta lapsed ja kunsti ja kultuuri ja sõbrad ja mehe ja seksi ja aja lugemiseks ja aja logelemiseks ja spontaansed pagemised ja kes teab mida kõike veel, selle eest lõivu maksmata? (lk 130, tõlk. Krista Räni)
  • Mae kirjutab GoodReadsis: “See raamat ei ole kirjanduslik šedööver, ent hoiab kuidagi siiski sind kinni. Ilmselt on see võimalus samastuda. Ja kui on viis erinevat natuuri, siis kellegagi leiad sa ikka mingeid just sind kõnetavaid ühiseid jooni. Olgu selleks tugev ja enesekindel iseseisev naine või nõrga iseloomuga klammerduja. Ühe või paljude armastuste võrgus olijad. Emalik hoolitseja või jahedavõitu lumekuninganna. Palju lapsi, saamata lapsed, või hoopis loomingulist karjääri takistavad lapsed. Kui palju toimub voodis vastavalt mehe soovidele ja kui palju järgivad naised enda soove ja instinkte. Ainest jagub.”
Rubriigid: raamat, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s