37. Guzel Jahhina “Zuleihha avab silmad”

zuleihha-avab-silmadJuba olen unustanud, kust ma selle raamatu kohta lugesin. Igatahes laenutasin ja imestasin – jaksasingi läbi lugeda. Lugu on ju mingis mõttes siiski läbini masendav. Tegemist on Tatarimaalt välja saadetud “kulakunaisega”, kelle mees lihtsalt metsateel ära tapetakse. Pikk äraviimine. Rongiga läbi erinevate jaamade, pool aastat teel, sest ümberasujaid on nii palju, et neid ei osata kuhugi saata, neile pole kellelgi midagi süüa anda. Kuniks jõuavad kaugele Angara jõe äärde ja imekombel elavad esimese talve üle, ilma et keegi neile mõtleks ega neid meenutaks. Siis nad meenuvad, tuuakse uusi küüditatuid, ümberasujaid. Tekib küla. Mööduvad aastad. Tegevus algab 1930. aastal ja lõpeb (kas ma mäletan õigesti?) 1946. aastal (vahepeal on päris pikad hüpped ka).

Nagu öeldud on peategelaseks tatari naine Zuleihha, kes on esmalt abielus endast 30 a vanema Murtazaga ja nende majapidamises on ka kuri nõiamoorist ämm Upõrihha. Algul sain aru, et Zuleihha on 15, aga kuna tal on juba neli tütart imikuna surnud, siis järeldasin, et äkki abielludes oli 15. Zuleihha maailm on masendav, jube (patriarhaalsed traditsioonid, olgu, aga sellist orjapidamist ja ahistamist…). Lugejana ei ole isegi kahju, kui vastik Murtaza tapetakse ja pime 100-aastane vanamutt Upõrihha üksi tallu maha jäetakse. Kuskil keegi kirjutas, et filmilik raamat – äkki oli ka see filmilik võte? Näidata nii jubedat ekspluateerimist, vägivalda ja jubedust, et siis tunduks küüditamine ja eriti elu kaugel Siberis Angara jõe kaldal kena. (Seda arvab ka Zuleihha ise mingil hetkel – et ta on tänulik).

Teine peategelane on Ivan Ignatov, mees, kes Tatarimaal ajab kulakute normi kokku, kuulub punaväelaste hulka, arvab end olevat ideoloogiliselt õigel teel. Ka see tegelane on raamatus mingil moel sümpaatseks ja üllaks kirjutatud, kuigi kõik see, mis algul toimub, peaks ju kinnitama vastupidist ja veidi jääb kogu raamatu vältel kriipima. (Üks võimalus on kujutada lurjuseid nii, et lugeja hakkab neist aru saama. Siin tundub pigem, et kirjeldatakse lurjust ja siis üllast meest). Nende vahel Zuleihhaga on juba esimesest kohtumisest mingi pinge. Zuleihha rohelised silmad vaevavad, jäävad meelde, paeluvad. Kuniks kaua pärast sündmuste algust annab Zuleihha järele ja hakkab öösiti Ignatovi juures käima ja teda armastama. (Ja siis katkeb see, sest vanamoor Upõrihha ilmutab end, ennustab karistust, Zuleihha laagris sündinud poeg Jussuf oleks peaaegu huntide söödaks langenud, aga Zuleihha tapab kogu hundikarja haavlipüssiga – ja naine lõpetab Ignatoviga suhte.

Siia vahele siis kõik muu õudus. See, kuidas Ignatovile antakse kaasa ka “Leningradi jäägid” ning need kui hädisemad pääsevad kaatriga (laev läheb põhja, sealt pääseb vaid rase Zuleihha, kes on jäetud tekile ja kelle Ignatov ainsana suudab päästa). Erinevad värvikad kujud, kuigi vastupidavad. Kunstnik. Põllumajandusteadlane. Suurilmadaam. Juudist arst.

Sisu ümber jutustamine ei anna justkui midagi juurde (peale selle, et ehk hiljem meenub mulle endale, kui tahaks meelde tuletada, millest raamat oli). Lõpuks igatahes Ignatov võetakse kohalt maha, aga tal õnnestub viimasel hetkel kirjutada Zuleihha pojale Jussufile uus sünnitunnistus, et avada poisile võimalus põgeneda ja kuhugi jõuda. Seal raamat ka lõpeb, ega tea, mis kellestki edasi saab. Filmilik, igas mõttes. Palju selliseid detaile, mida lugedes saad aru, mida mõtles see, kes mainis, et filmilik. Ja kõige imelikum on, et meenutan endale nüüd raamatu tagaküljelt, et peategelase prototüüp on autori tatarlannast vanaema. Ja et raamat on kirjaniku debüüt! (Ja et sellest on tehtud teleseriaal, mis on isegi ETV-s linastunud).

Seega üsna leebelt on siiski antud edasi kogu õudus, mis valitses. Inimesed, kes suutsid end ise toita, pannakse vagunitesse, neid tuleb toita, nad ei saa enam tegelikult kellelegi peale iseendi kasulikud olla. Iseäranis kohale jõudes.

  • Skulskaja kirjutab: “Minu hämmastusel polnud piire: mind oli täiega petetud! «Zuleihha avab silmad» on kõige tavalisem, kõige argisem, kõige traditsioonilisem hirmpika seriaali stsenaarium, mis jutustab sellest, kuidas lihtne tatari talunaine tehti 1930. aastatel kulakuks, tapeti tema mees, ta ise saadeti kohutavale asumisele Siberisse, kus ta siiski ei murdunud, vaid jäi ellu, õppis tulistama, sünnitas ja kasvatas üles poja ning elas läbi suure ja võbisema paneva (tuleks öelda «judisema paneva») armastuse oma mehe tapja vastu.”
  • ALuik kirjutab: “See on kõikemuutva julma ajastu lugu, kuhu mahub ka kübeke hellust, hoolimist ja armastust. Ning taas kord inimeste kohanemisvõime lugu, kuidas tingimustes, kus mitte mingeid tingimusi praktiliselt ei ole, leiavad tugevamad selle, mis neid elus hoiab. Kes leiab kunstiga tegelemise, kes teiste aitamise, kes lipitsemise valitsevate organite ees, igal oma pidepunkt, millele toetuda. Ning tegelikult on ka olukorraga leppimise lugu, sest on vaid kaks varianti, kas nutta taga oma eelmist elu või kohaneda selle praegusega.”
  • Boris Veizenen kirjutab Sirbis.
  • Seriaalist on kirjutanud Tiina Kruus (ja vaadates treilerit ma hoiaksingi sellest ise kaugele eemale. Ma ei kujutanud isegi Zuleihhat sellise vene kaunitarina ette – ta oli siiski väike kõrgete põsesarnadega ja roheliste silmadega tatari naine): “Enamik tegelasi liigitub mustvalgel skaalal väga hea/väga paha ja stsenaarium kõigub liigagi tihti ülima ebausutavuse piiril, muutudes haaravast ajaloolisest isikudraamast veniva etteaimatavate süžeekäikudega muinaslooni.”
Rubriigid: raamat, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 Responses to 37. Guzel Jahhina “Zuleihha avab silmad”

  1. Anneken ütles:

    Sarjas Zuleihhat mänginud näitlejanna on tatarlanna Tsulpan Hamatova (Chulphan Khamatova) ja mängib väga hästi. Sari tasub vaatamist küll, kuigi on kohati plakatlik.

  2. S ütles:

    Mina ei julge sarja vaadata. Sest raamatuna oli piiri peal. See plakatlikkus hirmutabki – selleks annab isegi raamat mitu võimalust. Aga raamatus on võimalik neid kohti vähem märgata ja tahaplaanile suruda.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s