38. Mele Pesti “Minu Kuressaare. Uhkelt iseseisev”

minu-kuressaare-uhkelt-iseseisevKui nägin, et selline raamat on ilmunud, tellisin kohe raamatukogust. Suhteliselt lobedalt läheb. Autor on sündinud-kasvanud Kuressaares, siis käinud Tartus ülikoolis, mandril töötanud ja maailmas ringi rännanud ning lõpuks tagasi Kuressaarde kolinud. Uus globaliseerunud põlvkond, hipsterid, kui nii võib öelda. Hea stiiliga on kirjutatud Kuressaarest alates 80ndatest (põhiliselt, kuigi oli vist hüppeid ka vanemasse aega, iseäranis sinna, kui ta vanemad Kuressaarde pidama jäid, isa pealinnast ära kolis) kuni koroonapandeemiani välja. Nagu Minu… sarja raamatud ikka, loeks justkui pikka ajaleheartiklit (või ajakirja). Kokku võtta ei oska, kui kõnetab, miks mitte lugeda. Ise tundsin puudust sellest, et fotod oleksid teksti sees. Inimesed, kes ei tunne Kuressaaret kuigi hästi, ei oska tegelikult ette kujutada, millisest hoonest või linnaservast käib jutt. Peatänavat ma tegelikult kujutan ette, keskväljakut, vana turuplatsi. Aga kõik need uued keskused, näiteks kasvõi see peopesa, mille ees kõik üksvahe pilte tegema hakkasid… (Nüüd muidugi läksin otsima linnakaarti, mis tavaliselt nendes raamatutes on, leidsin ka. Sellegipoolest tundub, et pildid ja joonised võiksid olla juba teksti sees).

Rubriigid: raamat, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s