6. Laura Lindstedt “Minu sõber Natalia”

9789916615713Ma ei teagi, kust ma selle pealkirja endale üles kirjutasin ja kohe raamatukogust tellisin (ilmselt Soome Instituudi kirjandusklubi nimekirjast, sealt olen ennegi raamatuid valinud). Ja ütlen kohe alguses ära, et ma ei oska sellest mitte midagi asjalikku kirjutada – aga lihtsalt tunnen, et peaks eraldi sissekande tegema. See on kuidagi läbi ja lõhki feminiinne raamat (naiselik pole õige vaste). Põhijoon seisneb selles, et naisterahvas, keda nimetatakse “Nataliaks” hakkab käima teraapias, kus äsja doktoritöö kaitsnud psühhiaater (või oli psühholoog?) hakkab tema peal rakendama oma uudset teraapiameetodit, mis olla kaks korda efektiivsem ja tulusam kui tavalised. Kihitusmeetod. (Teadjamad leiaksid ilmselt ka siit midagi – need, kes teavad midagi erinevatest teraapiatest. Et millele see kihitusmeetod viitab, kas see on päriselt olemas, millega sarnaneb vms). Raamatu ametlik tutvustus kõlab sedasi:

Julge romaan noore naise seksuaalsusest, teraapiast, loo jutustamise ja identiteedi jõust. Mänglev, geniaalne, feministlik ja üllatavalt naljakas romaan Finlandia kirjandusauhinna võitjalt.

Natalia hakkab käima terapeudi juures, et leida lahendust enda seksielu probleemidele. Juba alguses on selge, et ta ei hakka mängima teraapia reeglite järgi. Iganädalastel seanssidel julgustab psühhiaater patsienti rääkima kunstist, filosoofiast, kirjandusest, lapsepõlvemälestustest ja erootilistest kogemustest, tänu millele hakkavad aeglaselt langema Nataliat piiravad seesmised tõkked. Talle hakkavad teraapiaseansid meeldima – ehk liigagi palju?

Autor võtab romaanis ette meie aja eneseabilood ja küsib, mis jääb varju, kui kõik viimseni päevavalgele tuuakse.

Mis siis võlub selle raamatu juures? Läbimõeldud kirjanduslikkus ja läbimõeldud aspektid. Kuna patsient ei allu alati reeglitele, esitatakse kõik teemad erinevates vormides. Esiti muidugi vestlus, siis lindistus, kiri, happening (isiksuse kehastumine kellekski teiseks). Ülesanded, millele terapeut palub patsiendil vahepeal mõelda, on erinevad – need on seotud kunsti ja kirjandusega (muusikaga mitte, seda rõhutab patsient korduvalt). Ja kokkuvõtteks puudutatakse seeläbi peaaegu kõiki naise keha ja vaimu teemasid seoses seksuaalsusega (“naise” sellest mõttes, et teemad, mis pole universaalsed, kogu inimkonna jaoks). Muidugi on palju seksijuttu ja augujuttu, mõne jaoks võib see muidugi liiasena tunduda. Aga mina, kes ma olen ääretult kriitiline igasuguste kehavedelike käsitlemise vastu tavalises ilukirjanduses, seekord ei prigise – siin teenivad kõik oma eesmärki. Ja see pole sugugi porno, kuigi igasuguseid jutte leidub. Natalia räägib erinevaid elamusi oma lapsepõlvest, oma esimesi kokkupuuteid erootiliste piltidega, oma suhteid, mis on kas düsfunktsionaalse seksuaalsusega (nt vulvahirmus partner, kellega seksimine käib üksteise järjestikuses erutamises ilma konkreetse vahekorraga) või kõrvalsuhe abielumehega, tantra, homoseksuaalsuse varjundiga kontaktid. Kogu spekter. (V.a. pereema). Samuti on siin raamatus kaks illustratsiooni, mille Natalia teeb. Täiesti ootamatult ilmub ühele lehele detailne joonis erekteerunud peenisest, lõpus aga naise suguelund, mis on joonistatud kaardina Missouri jõe oruna.

Tõesti ei oska selgitada, aga täiesti omapärane ja mingis mõttes oma lakoonilisuses täiesti geniaalne raamat. Naistest ja nende seksuaalsusest.

Rubriigid: raamat, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s