Miks ma ei jaksa enam kirjutada?
Heinsaare viimane LR “Ööpäevik” oli väga tore raamat – aga sedasi tagantjärgi ei oska isegi midagi asjalikku öelda. Kas oleks äsja lugenunagi… Kindlasti soovitan lugeda.
Ilmselt tuleb ka selle raamatu kohta hiljem rohkem, praegu pole veel kuigi palju (äkki kirjutab keegi GoodReadsi oma mõtted):
Vadi “Hing maanteeserval” on aga teisipidi väga tore. Kui Heinsaar võitleb oma deemonitega ja püüab õigel rajal püsida ja elu tunnetada, siis Vadi on selline… “nunnu”. Räägib endast ja oma heitlustest kui tavaline inimene, kes satub kahtlastesse olukordadesse ja kes on inimlik. Tegelikult võiks kõikide novellide kohta paar sõna öelda – enamasti on tegelased kirjanikud, võiks öelda, et tegemist on autofiktsiooniga. Lugeda võiks vabalt ühe novelli kaupa ja siis oodata, enne kui järgmise juurde asud. Jõuad läbi mõelda, meenutada. “Aednik” oli näiteks äärmiselt sümpaatne kohe alguses. Aga nii paljud muud ka – pole muud kui võtke kätte ja lugege kindlasti mõlemad läbi.
SEHKENDAMINE 