15. Agneta Pleijel “Kaksikportree”

kaksikportreeSelle raamatu võtsin lõpuks ette, kui kuulsin, et Agneta Pleijel tuleb sel aastal Prima Vistale ja esineb ka Tartus. Raamatut kätte saades üllatas mind, et tegu on miniformaadiga. Mõtlesin, et see on paksem ja mahukam.

Tegemist on kahe tuntud inimese, Oskar Kokoschka ja Agatha Christie’ga. Mõlemad on juba viisakas eas ning krimikirjaniku lapselaps ja mees leiavad, et Kokoschka võiks Agathast juubeli eel portree maalida. See põhineb tõestisündinud lool. Ei maalikunstnik ega portreteeritav pole ideest esiti erilises vaimustuses. Kirjeldatud on nende kuut kohtumist.

Kokoschka jaoks on oluline, et portreteeritav räägiks midagi – siis saab maalikunstnik tabada tema iseloomu, miimikat, mingit essentsi. Agatha Christie aga ei taha üldse endast rääkida, tema suunab küsimused kiiresti kunstnikule, kes hakkab hoopis endast rääkima. Nimelt küsib Agatha kellegi soovitusel kunstniku kunagise suhte kohta Anna Mahleriga, kuulsa helilooja lesega. Eneselegi vastumeelselt leiab Oskar end oma minevikust rääkimas. Ja ega kirjanikuproua pole hinnangutega ka kitsi – eriti selles osas, kui kunstnik kõneleb nukust, mille ta lasi kaotatud armastuse järgi teha. Nende kohtumiste dünaamika on seega konarlik. Kord lõpetavad nad enne alustamist, sest kummalgi pole üldse tuju. Teinekord lähevad linna jalutama ja istuvad välikohvikus. Alles päris viimasel korral räägib Agatha sellest, mida ta tegi, kui oli kunagi 10 päeva kadunud, nii et kogu ajakirjandus sellest pajatas. Just selle kohtumise ajal saab kunstnik pildi lõpuks tehtud. portragathachristie2-300x214-1

Tegelikult käib jutt ka sellest, mis on kunst. Kui Oskar Kokoschka väidab, et kõik ongi kunst, kunst on elu, selle väljendus, siis Agatha väidab, et see on ainus hea võimalus ennast päriselust eemale tõmmata, lülituda kellekski teiseks ja seeläbi teisi lõbustada, aga endale lihtsalt pelgupaika pakkuda. Samamoodi on need kaks loovisikut ka elanud – üks on elanud kunstis ja kunst on mõjutanud ta elu ning vastupidi. Teine on elanud tasakaalukalt, ent kirjutab väljapoole. Kuniks Agatha kadumisstseenist juttu tuleb – siis astub ta ise välja oma tegelikkusest ja elab kellegi teise elu. Muutub mõneks oma tegelaseks.

Lingid:

Rubriigid: raamat, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s