16. Nina Lykke “Nej och åter nej”

nej-och-ater-nejLugesin eelmisel kevadel/suve hakul eesti keelde tõlgitud Nina Lykke raamatu, mistõttu võtsin kiidusõnu ka selle raamatu aadressil tõsiselt ning asusin positiivse eelarvamusega lugema. Paraku ei ole ma seekord kiitjatega ühte meelt. Raamatus vahelduvad peatükid Ingridi, Hanne ja Jani vaatenurgast. Sisu on selline, et Jan ja Ingrid (ca 50 a) on abielus, korralikud igavad keskklassi inimesed. Ühel asutuse jõulupeol paneb Jan käe endast noorema kolleegi (35 a) jalale – too aga on peomeeleolus ja üks asi viib teiseni, kuigi Jan pole üldse selline tüüpki, kes hakkaks abielu lõhkuma. Aga kui ta pärast Hannele sellest rääkima läheb, kordub kõik. Seega pärast mitut truudusemurdmist salaja ja mitut lõputegemist asjale ei pea ta enam vastu, vaid lähebki naise juurest ära.

Ent kuidas siis kolm erinevat poolt seda näevad? See, mis mind tohutult häiris, oli, et tegelased kõik olid elust tüdinud, nad ei suutnud mitte millestki õieti rõõmu tunda. Ingrid konkreetselt vihkas kõiki, kuigi tegi head ja tasakaalukat nägu. Neil oli ses mõttes kõik juba algusest peale kehvasti. Kui Jan siis minema jalutas, varises Ingrid kokku, aga leidis siis uue väljundi (hakkas esmalt oma aias autos elama ja põõsa taga sooli tühjendamas käima, hiljem jätkas elu autos ringi sõites, sest sai perearstilt vaevata pikaaegse haiguslehe ega pidanud sügisel tagasi tööle minema – õpetaja oli). Jan ei saanud aru, kuidas ta võiks kogu oma elu selja taha jätta ja noore naise juurde minna, kui ta on juba siiski suht vana. Kuid ei suutnud lõpuks teisiti ja läks. No ja sattus samasse rattasse, sest kõik, mis pole keelatud, on juba igav. Hanne aga oli 35-aastane, kes ei suutnud pühenduda mitte millelegi – muudkui vahetas eluasemeid, mehi jne. Nii et kõik tegelased üsna tüüpilised tänapäeva skandinaavid (mine tea, vbolla ka eestlased sellised…). Seega mind üldse kogu selline moraalgi ei kõnetanud. Kogu aeg käis vingumine, mitte millestki ei osatud justkui rõõmu tunda….

Surmahaigus rääkis ju ka truuduse murdmisest, mis läks kogemata käest. Toona oli truuduse murdjaks naine, kes vabanes oma vanast mehest ja kolis vana armastusega kokku. Ma ei tea seega, mis teema Lykkel sellega on. Pakun, et ta on ise abielus ega julge ära tulla 🙂

Rubriigid: raamat, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s