26. Imre Siil “Rumeenia. Tõsimeelsed päevikud”

9789949011926Oma hiljaaegu tärganud huvist Rumeenia vastu laenutasin raamatukogust Rumeenia kirjanike raamatuid ja selle raamatu Rumeenia kohta. Autor on Rumeenias elanud diplomaat, kes on selle päevikulaadse raamatu ilmselt ise välja andnud. (Abiks oleks olnud, kui oleks kirjas, millistest aastatest juttu. Koroonaeelne peab see olema, president on antud hetkel sama, raamat on välja antud 2019. Et siis 2017-2018? Näiteks Kaia Kanepi alistas Rumeeniast pärit esireketi 2018. aasta augustis).

Nagu selliste raamatute puhul ikka, sirvin ma esialgu ka pilte. Piltide puhul hakkas silma, et need olid nagu perekonnaalbumist, peaaegu igal pildil ta abikaasa. Kui raamatut lugema hakkasin, sain aru, et osalt oligi raamat kirja pandud leinaprotsessina. Abikaasa on selle aasta jooksul surnud, tühjustunne paneb meenutama ühist (eelnenud) sügist Bukarestis, väljasõite, mistõttu on siia põimitud nii enda meenutusi kui väljavõtteid naise päevikust. (Tema abikaasa Lemme Siil oli legendaarne emakeeleõpetaja. Tema Wikipedia artiklist saangi vastuse, mis aastast käib jutt. 2017-2018)

Olles ise sügisel teel Rumeeniasse, tekkis paraku päris tugev hirm, mida me seal küll kohtame. Bukaresti tänavatel ringi hulkuvad rotid, palju kurje haukuvaid ja nii mõnigi hulkuv koer, pidev lärm, suitsetamine, olematu liikluskultuur, allakukkuvad lennukid, tohutu lohakus, olematu töökultuur, altkäemaksud, halvaks läinud toidud kauplustes … Tõtt-öelda tuli päris hirm peale (oleks pidanud pärast reisi lugema). Mitmeid paiku, millest ta kirjutab, on minulgi kavas külastada, mh. Ateneumi ja Enescu konkursi ühte kontserti, Brasovit, Timisoarat…

Samas oli lugeda lihtne, peatükid lühikesed, võib alati lugeda peatükke, mis endale huvi pakuvad. Siin oli palju informatiivset siiski ka. Rumeenial on väga põnev ajalugu ja seda tulekski hakata õppima samm-sammult. Millised territoriaalsed valdused neil varem on olnud, kelle alla on kuulunud Rumeenia suured piirkonnad, vähemuste osakaal jne.

Ega see polegi kirjutatud raamatuna, mida hakatakse retsenseerima. Paar siiski leidsin:

Paepealse raamatukogu hoidja Maimu Johannson on kirjutanud Lugemiselamuste blogis. (Temagi märgib: “Juba üsna raamatu esimestel lehekülgedel tekitas tema nägemus minus palju küsimusi. Huvitav, millises Bukareștis tema küll elab. Jah, liiklus on selles linnas päris hirmutav ja hullumeelselt intensiivne, aga paraku mina pole Siili poolt kirjeldatud nii hulle olukordi kohanud. Ilmselt õnneks.”)

Margot on ka GoodReadsis öelnud, et kuidagi muserdunud meeleolu jäi kõlama ja riik ise nii õnnetu ikka pole.

Rubriigid: raamat, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s