Juba kolmas Taani-teemaline raamat Minu… sarjast. Eks lugesin ka selle läbi. Lühike ja konkreetne. Pole ülearust ilulemist. Samas on tähelepanekud täpsed. Suhtumine inimestesse on positiivne, isegi kui vahel tuuakse ära ka miinuseid. Autori hääl on väga äratuntav – põlvkond näiteks (ütleks, et ka sugu, aga äkki ei tohi üldistada, nagu kirjutaks mehed ja naised erinevalt?).
Põhiline rõhk on Jüütimaal Herningi väikelinnal, aga kõrvalepõiked tehakse ka Aarhusi ja Ålborgi, Skagenisse ja Vendsyssel-Thyle. Aga väga oleks tahtnud pilte mingitest asjadest ja objektidest, mille nüüd ise üles otsisin. Elia esiteks, teisels Aalto projekteeritud kunstimuuseumi.
Muide, kuna autor on päritolult saarlane: Saaremaa nimetus Olavi saagas on Eysyssla (seega sealt tulebki rootsikeelne nimetus Ösel).
SEHKENDAMINE 