Lugesin sellest kuskilt ja tellisin. Ei teagi, mis see oli. Ilukirjandus otsekui mitte. Algul oli ilmselt teatud taotlus isegi ilukirjandust pakkuda, aga teine pool raamatust koosnes intervjuudest inimestega, kes on alkoholi küüsi sattunud ja joomise jätnud (st. olles enamasti teadlikud, et alati on võimalik tagasi kukkuda). Tegelikult pakkus see raamat pigem huvi just seetõttu, et ei kirjutatud paadialustest, vaid just sellest, kui ülistatud on tänapäeval alkoholijoomine. Eriti ehk see, et tegelikult esimeses pooles kirjeldatud enda kogemus ei ole alkohooliku kogemus – see on tavaline inimene, kellel ei ole veel probleemi. Kui sa jood, ei jää sa silma, pigem tunnustatakse. Kui ei joo, pannakse tähele. Nooremana: rase? Autoga kohalesõit aitab alati põhjendada.
Midagi ilmutuslikku siit raamatust just välja ei tulnud, aga ajakirjanduslikuna oli ehk informatiivne lugeda, just neid intervjuusid lõpus (edukate inimestega, mitte paadialustega). Samal teemal võiks keegi tegelikult isegi ilmutuslikumalt kirjutada. Me joome palju. Ja enamasti me isegi ei saa sellest aru.
Ahjaa, Tartu raamat, tartlastest (st intervjuude osas ei tea).
- ERR saatelõik. (Huvitav mõte intervjuust: joomist täielikul maha jätta on kergem kui otsustada, millisel sündmusel jood, millisel mitte, kuidas balansseerida)
- “Põhjus, miks inimene joob, tuleb välja kohe pärast alkoholist loobumist” Naine. Õhtuleht. (podcast)
- Tõnis Hallaste “Saab ka teisiti” Sirbis.
- https://www.youtube.com/live/Zyhj88UhVTs?feature=share
SEHKENDAMINE 