Category Archives: teater-muusika-kino

Vaatasin eile lõpuks teleesilinastust Marju Lepajõe filmist (järelvaatamiselt). Ükski teine aeg mulle kinos enne ei sobinud – ainult eilne. Siis selgus, et kolmapäeva õhtul (liiga hilja) näidatakse ka telekas. Seetõttu vaatasin samal ajal, kui oli Elektriteatri seanss, aga rahulikult kodus. Vaatama … Jätka lugemist →

Tegelikult käisin vaatamas juba esietendust (Emajõe Suveteater), aga kirjutada pole osanud ega söandanud. Samas mõtlen, et võiksin siiski kasvõi iseenda jaoks talletada. Ma ei käi mitte kunagi suvelavastusi vaatamas, tavaliselt suvel ka mitte ühelgi kontserdil. Seekord oli aga teatud põhjustel … Jätka lugemist →

Läksin filmi vaatama väga ettevaatlikult. Peale kõikjalt kostvate vaimustushüüete oli siiski paar tuttavat, kes söandasid jääda reserveerituks. Ja üks, kes ütles, et film iseenesest pole paha, aga. Seega lähtepunkt filmi nägemiseks oli hea – lauskiidu peale minnes võib pettuda. Üldiselt … Jätka lugemist →

Tegelikult on see ülimalt suur juhus, et ma eile teatrisse sattusin. Draama 2018 lisapiletite müükitulemise hommikul soovitati hoopis etendust Enne meid oli veeuputus ja kuna sellel etendusel ei olnud tolleks hetkeks veel toimumiskohtagi kirjas, uurisin, kas festivali raames on ka … Jätka lugemist →

Käisin eile kontserdil. Ma ei teagi, kevadel ei jaksa raamatuid lugeda (valges on justkui imelik lugeda, teile ei tundu?) ja teatri- ja kontserdipiletite ostmisest ka pigem hoidun. HÖVi puhul tegin erandi, seda enam, et tegemist oli argipäevaga (nädalavahetusi enam ei … Jätka lugemist →

Mõistan, et olen oma postitustega ületanud igasuguse viisaka proportsiooni piiri adekvaatsuse ja kvantiteedi suhte mõttes. Sellegipoolest tuleb kasvõi iseenda jaoks üles tähendada ja panengi paar sõna kirja ka tänase kontserdi kohta. Mis õnneks kordub veel homme Raplas (4. märtsil) ja … Jätka lugemist →

Käisin täna kontserdil ja ei tea, kust otsast alata. Millest rääkida, mida kirjutada, mina meenutada. Võib-olla tuleks jälle korrata üle seda, millele olen viimastel aastatel üha mõelnud. Et me elame jumalate keskel! Meil on kaasajas nii palju produktiivseid ja andekaid … Jätka lugemist →

Võib öelda, et sellele etendusele sattusin üsna juhuslikult. Nägin facebookis üritust ja keegi vist kiitis ka ning ostsin pileti ära. Kuigi toimumiskohaks on ERM ja mina olen jalgsikäija, aga sinna linna serva tühermaale (=B sissepääs) ei julge enam pimedas minna.* … Jätka lugemist →

Soovitan kuulata Christopher Theofanidise fagotikontserti, mis on kirjutatud Martin Kuuskmannile. Mingis mõttes meenutab see (eriti alguses) mingit filmimuusikat – miks mitte muidugi sellena kuskil ära kasutada. Aga üldiselt oli igati põnev, ilus ja kohati hoogne ning huvitavate rütmidega. Iseäranis soovitan … Jätka lugemist →

Mulle väga istub, et Elektriteater näitab filme ülikooli kirikus või endises seminarkas, kuidas kellelegi. Minu jaoks on ERM mentaalses plaanis liiga linnast väljas, eriti see B-sissekäik. Pimedas ei saa sinna ilma autota ligi. Ja autoga kinno minna tundub imelik. (Üldse … Jätka lugemist →

Ugala käis Tartus külalisetendust andmas. Ma olin selle kohta kiidusõnu kuulnud, aga see ei tähenda minu jaoks enamasti midagi. Mu maitse on teinekord teistest kardinaalselt erinev ja mitmed üleskiidetud tükid pole mulle üldse meeldinud. Kui Emadepäev algas, vaatasin ka, et … Jätka lugemist →

Minu ette on kogunenud nelja kontserdi kavad. Esialgu mõtlesin, et mis ma neist ikka kirjutan, nüüd jälle leidsin, et kasvõi endale meenutamiseks hea kirja panna. 18. märtsil Pauluse kirikus: kammerkoor Head Ööd, Vend laulis Raul Talmari taktikepi all osi Sisaski … Jätka lugemist →

Käisin kontsertetendusel ja peaksin oma muljed kirja panema. Tegelikult on imelik, et leidsin selle ürituse kõige lihtlabasemalt kultuuriürituste stendist mööda jalutades. 11. veebruaril, kui Tallinnas käisin ja vanalinnast Balti jaamale lähenesin. Igasuguseid erinevaid ja põnevaid asju nägin, aga see jäi … Jätka lugemist →

Sel aastal juba teist korda olen kogemata sellise ebapraktilisuse teinud, et sõidan Tallinnasse kontserdile ja kohe pärast tagasi. Kevadel käisin sedasi Vox Clamantise kontserdil Veni Creator Nigulistes (nn. “best of”), nüüd Collegium Musicale Hingedepäevakontserdil. Eks see oli tegelikult mõeldud koolivaheaja … Jätka lugemist →

Sattusin juhtumisi kontserdile. Vanemuise kontserdimajja. Esines Uppsala kammerorkester Paul Mägi juhatusel ja kahes teoses soleeris vioolal Ellen Nisbeth. Kava oli suhteliselt klassikaline. Beethoven, Grieg, Bruch, Paganini. Ja fragmendid teostest, enamasti. Lõpetuseks Stenhammar (terve teos). Ma ei hakka muusikast midagi kirjutama, … Jätka lugemist →

Käisin vaatamas. Pole mõtet proovidagi kirjutada. Kui teistest olen proovinud ja soovitanud, siis nüüd võrdsuse mõttes ei saa maha vaikida – väga hea tükk oli. Vaatad ja imestad, kust tulevad need ideed, millised erinevad viisid on liikumiseks. Millised multitalendid, kes … Jätka lugemist →

Ostsin hiljaaegu pileti Draamafestivali raames uuesti mängitavale “Südamepeitjate planeedile“. Kevadel ei olnud see nii silma jäänud, kui ühtäkki oli juubelietendus möödas ja kuulsin asju, mis tekitasid minus huvi. Seega ei jäänud kauaks passima, kui uued etendused välja kuulutati. Käisin eile, … Jätka lugemist →

Sattusin eile tegelikult suhteliselt juhuslikult kontserdile. Kontsertidele. Nimelt näppisin üleeile õhtul facebooki ja saatsin tuttavatele sealse invite funktsiooniga kutse Leigo järvemuusikale, kuna nad pidid just õhtul Pangodile minema. Siis hakkasin ise programmiga tutvuma ja ehmatasin, kui toredad asjad heas esituses … Jätka lugemist →

Käisime kinos. Oma arvates süütut ollivuudi filmi vaatamas – draama, armastus (nojah, ollivuud ju polnudki, briti värk). “Mina enne sind”. Umbes, et ratastooli sattunud mees armub oma “hoidjasse”. Ise oli andnud vanematele tärmini – 6 kuud elab veel, siis tahab … Jätka lugemist →

Lugesin sel nädalal raamatu läbi, et filmi vaatama minna. Enamasti on ju raamatud paremad ja siis tundub, et peaks olema enne läbi lugenud – pärast enam ei viitsi. Kokkuvõtteks võiksin öelda, et kui raamatus oli Ove ikka suhteliselt vastik tüüp … Jätka lugemist →

Kui ma novembri algul Kreegi vihikuga tutvust tegin, sattusin vaimustusse. Muuhulgas käisin sügisel kuulamas Vox Clamantist (Pärdi patukahetsuskaanon), Filharmoonia kammerkoori (Kõrvitsa Lageda laulud), Pauluse kirikus Tobiase Joonase lähetamist ja kõige selle juurde mõtlesin, kas poleks võimalik, et ka Kreegi vihikut … Jätka lugemist →